Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Lumi libises sulaga alla järsumatelt katustelt

Edasi järgnesid sulailmadega sajused päevad laupäevani. Nädala kõige kõrgem termomeetrinäit (1,8 °C) pandi õhus kirja kolmapäeval. Hooti sadas vihma, lörtsi ja lund. Lumikate püsis. Nädala esimesel päeval mõõdeti Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas lume paksuseks 22 cm, teisipäeva hommikul 25 cm.

Õhuliinid muutusid raskeks neile ladestunud jääst ja lumest

Sulailmadega kahanes lume paksus vaatamata hooti vihma vahel juurde sadanud lörtsile ja lumele reedeks 17 sentimeetrini. Teed ja tänavad olid vesised, veesegust lumemassi täis. Kohati tekkisid sõidujälgedes sügavad rööpad.

Reede õhtupoolikul sadas hooti lund ja tuiskas. Lumehoogusid esines ka järgnenud öösel ja laupäeva hommikuks oli lume paksus kasvanud võrreldes eelmise hommikuga kolme sentimeetri võrra.

Kestvamad lumesajud jõudsid Jõgevale laupäeva õhtuks. Pühapäeva hommikuks kattis siinkandis maad juba 32 sentimeetri paksune lumekiht. Ööpäevaga oli lisandunud 12 cm lund. Lumesadu jätkus päeval.  Palju oli tööd teedelt ja tänavatelt lume koristamisega. Teede ääres kasvasid lumevallid ja kuhjad korrast kõrgemaks.

Puudele kleepunud lumi koolutas ja murdis oksi

Sulalumi oli kleepunud puudele ja põõsastele, õhuliinidele. Lumi koolutas puid, põhjustas koos tuulega nende murdumist.

Jõgeval 13.1.2025.