Talvistest sinikaeltest

Postitas Looduskalender - N, 16.01.2025 - 08.08
Autorid

Foto Arne Aderloodusemees.ee

Talvituvad sinikaelad

Talvituvad sinikaelad

Sisu

 

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

 

Meile talvituma jäänud sinikael-pardid kogunevad avavetel seltsingutesse või koguni parvedesse, sest nii saavad veelinnud talvisel kergemini hakkama.

Kõik kollase nokaga isalinnud on juba hundsulestikus. Uhke välimusega rohekalt sinakas pea ja kael, mida eraldab kehast valge kaelavõru. Rinnasulestik pähklikarva ja kehal hallikas.

Emaslindude nokk paistab oranžikana ja kogu sulestik pruunitähniline, aga rahvusvärvides tiivaküüdus on mõlemal sugupoolel sarnane.

Looduses on sinikaelad ettevaatlikud ja tagasihoidlikud veelinnud. Linnade ja asulate veekogudel talvituvad linnud on seevastu äärmiselt julged.

Sinikaelad toituvad nii veepinnalt kui veepinna lähedalt veetaimedest. Inimesed käivad sinikaelu toitmas ja karmidel talvedel, kui veekogud jäätuvad, viiakse veelindudele vilja, et nad ei hukkuks.

Meile jääb talvituma tuhandeid veelinde ja osalt on selles ka inimeste süüd, sest veelindude talvine toitmine uinutab nende rändeinstinkti ja meelitab linde kohale jääma.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.