Raudkull       Accipiter nisus

Talv tõi röövlinnud inimeste lähedusse toitu otsima ka meie suurematesse linnadesse ja loogiliselt sinna, kus on välja pandud talilindude toidumajad. Välkkiire rünnak talilindude toidulaua läheduse annab röövlinnule võimaluse talv üle elada - ta ju röövlinnuks loodud. Sellise talvega on raudkullid sagedamini kohatavad.

Raudkulli emaslinnud on isaslindudest suuremad ja seda pea kolmandiku võrra. Emaslind sarnaneb sulestiku poolest mõneti kanakulliga (ka neid on meil talvitumas nähtud nii Tallinnas, kui Jõhviski), kuigi raudkullid on oluliselt pisemad ja määramisel peab seda teadma.

Emaslinnu selg paistab pruunikashallina, alapool hele, aga on kaetud tumedate ristvöötidega. Kulmutriip hele ja kitsas, jalad olenemata soost või vanusest kõigil kollased. Saba pikk, kitsas ja sirge tipuga.

Raudkull

Isaslinnu seljasulestik hall. Põskedel, külgedel ja rinnatriipudel on näha oranžikat värvitooni ja isaslinnud paistavad kuidagi kenamad välja – see rohkem maitse asi.

Raudkulli lennupilt on äärmiselt kiire ja sööstud läbi raagus puuvõrade muljetavaldavad. Suuremate emaslindude saakloomadeks võivad osutuda ka kodutuvid, kuid saaklinnust jääb raudkulli emalind ise veidi pisemaks. Isaslindude suurimaks saagiks võiksid olla rästa suurused saaklinnud.

Raudkullide pikkus jääb alla neljakümne sentimeetri. Kui täiskasvanud emaslind võib kaaluda isegi kolmesaja grammi ringis, siis suure isaslinnu kaal kahtsadat grammi ei ületa. Talvine arvukus jääb pooleteist kuni kolme tuhande isendi piiresse.

Raudkulle on vaata, et sagedamini kohatud linnalooduses: LINK