Pildistas LK team
Näsiniine kasvukoht
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Näsiniine väheharunev põõsas võib kasvada kuni pooleteise meetri kõrguseks. Põõsa vanemad oksad paistavad rohekalt hallidena, aga on väga sitked. Põõsaid kasvab hajusalt üle kogu Eesti segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades pigem lubjarikkamat ja viljakamat mulda. Alusmetsataimena õitsevad varakevadel, aga soojade talvedel veelgi varem, sest õitsemist soodustavad raagus puud, et põõsale jätkuks veel vähest päikesevalgust.
Harilik näsiniin
Tuletame meelde, et tegu on äärmiselt mürgise taimega. Eriti mürgised on kaunilt punased viljad, aga kihvtisuselt ei jää alla ka põõsa oksad.
Näsiniine lehed
Lehed kasvavad tihedamalt võrsete tippudes. Süstjad või talbjad liitlehed paistavad hallikalt rohelistena ja kinnituvad võrsetele vahelduvalt
Ahvatlevalt punased, aga väga mürgised viljad
Punased marjataolised luuviljad on hakanud värvuma ja valmivad kaheaastastel võrsetel.
Tõsise mürgistuse võib saada juba paari marja manustamisel, aga viljade maitse pidi olema suisa jälk ja see vähendab oluliselt mürgistuse saamise ohtu.
Kuid nahalöövet võib tekitada ka taime puit ja koor, isegi lehed. Seega oleks õigem näsiniin üldse puudutamata jätta.
Kuid põõsastelt ju näsiniine viljad kaovad?
Linnud söövad neid, kuid näsiniine luuviljad ei ole neile mürgised. Veidi aja möödudes seeme väljutatakse linnu seedekulglast koos väljaheitega ja nii levib ka harilik näsiniin.
