Hollandi film „Hunt“ on Matsalu filmifestivali raames praegu Jupiteris vaadatav linateos, mis MAFF-il 2023. aastal auhindu on võitnud:
https://jupiter.err.ee/1609426411/hunt
Dokfilmi räägib sellest, kuidas hundikutsikas nimega Skaut kasvab üles karjas, kus on ema, isa, hoolitsev vanem vend ja pesakonnakaaslased ning kuidas ta aasta hiljem suundub karmile teekonnale omale kaaslast ja uut elupaika otsima.
Film on väga tore, aga selles on üks tõrvatilk - linateost saab tõsiselt võtta alates 4. minutist, sest filmi alguses kõlab paar korrigeerimist vajavat üldistust huntide saatuse kohta. Nimelt väidetakse linateoses, et soed surid Lääne-Euroopas välja, kuna „elukeskkonna kadumise, saakloomade vähesuse ja tagakiusamise tõttu kolisid hundid ida poole,“ samas on teada, et esmane põhjus, miks hundid Läänest kadusid, polnud pelgalt nende „tagakiusamine“, vaid süstemaatiline eesmärgipärane hävitamine; samuti ei kadunud saakloomad Läänest (jahindus ju toimis suurelt edasi läbi sajandite) ega polnud ka põhjuseks endiste elupaikade kadu – nagu näeme praegu, mil hallivatimehed saavad hakkama tööstusmaastikel ja ilma suuremate metsadeta; peaasi, et on saakloomi. Seega, hundid ei elanud edasi idablokis, kuna seal „jäid metsad alles,“ nagu filmis öeldakse, vaid hundid jäid ellu teistel põhjustes. Esiteks, nad ei elanud viimastel sajanditel kusagil müstilistel inimtühjadel aladel Ida-Euroopas, vaid jagasid konkreetselt eluruumi näiteks Eestis ja Lätis inimeste ja kariloomadega (ja mujal idapoolsetes piirkondades) ning hävitamisest pääsesid metsakutsud vaid seetõttu, et kohalikud enamasti ei soovinud nende hävingut (nt Eesti talurahvas ei soovinud hunte eriti küttida) ja teisalt polnud hävitamine nii tõhus, ehkki ka meil oli tolle aja valitsejatel plaan huntidest lahti saada. Õnneks see kavatsus läks lörri ja huntidel oli, kust kandist Hollandisse – oma vanale asualale – taas elama siirduda. Aga kui sellele mõttekäigule filmis mitte tähelepanu pöörata, on tegu väga hea linateosega.
Hollandi film „Hunt“ („Wolf. Wanderer Without Borders“, 2022) on kaheosaline ja sellel omistati 2023. aastal MAFF-il parima montaaži ja parima operaatoritöö preemia, samuti pärjati see keskkonnaministeeriumi eriauhinnaga.