VIDEO: hundid möllavad lumes - kui loomadel on hea olla
Videos hullab Voyageurs rahvuspargi kolmeliikmeline Nashata hundikari. Kaks emaslooma müravad esiplaanil ning isasloom tuleb vaoshoitult järele.
Videos hullab Voyageurs rahvuspargi kolmeliikmeline Nashata hundikari. Kaks emaslooma müravad esiplaanil ning isasloom tuleb vaoshoitult järele.
Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.
Tekst: Laura Kiiroja
Taanis hävitati hundid juba 16. sajandil. Kui aeg-ajalt mõni Saksamaalt tulev üksik villem ka saabus, lasti ta kärmelt maha - neist viimane aastal 1813. Taanlastel oli täitumas juba 200 aastat ilma ühtki hunti silmamata, kui 2012. aasta novembris leiti ühe hukkunud kriimsilma laip. DNA analüüsid näitasid, et tegu oli Saksamaalt migreerunud hundiga ning järgnevate DNA uuringute kaudu leiti tõestust veel kolme isahundi olemasolu kohta. Kangesti jäädi ootama esimest Taani rändavat emaslooma, et saaks päris oma hundipopulatsioonile alguse.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar
Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.
Rahvusloom välja kuulutamisega (2018. aastal) paralleelselt sai kokku kutsutud rahvuslooma ümarlaud. Sinna kuuluvad kõik hundiga seotud peamised huvigrupid: Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Terioloogia Seltsi esindajad, samuti loodusturismi edendajad, ametkondade esindajad, ajakirjanikud, loodushuvilised, pärimusetundjad ning kultuuritegelased. Rahvuslooma ümarlaua rajamise ajendiks oli soov luua erinevaid hundiga seotud huvigruppe koondav platvorm omavahelise suhtluse edendamiseks ning usalduse kasvatamiseks.
Rahvuslooma ümarlauas ajavad hundiasja:
2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike. Käes on uus aasta ning kombekohaselt on aeg oma peamised eesmärgid uuesti meelde tuletada. Seda teeb ka rahvuslooma ümarlaud, mis on tegutsenud hundi väljakuulutamisest alates.
Kingitusena kõigile hundisõpradele ja lambakasvatajatele sai toomapäeval valmis lühifilm karjavalvekoerte kasutamisest. Oma kogemust jagavad Karula rahvuspargi mahelambakasvatajad Liilia Tali ja Lilian Freiberg.
Tekst: Ell Sellis
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Pixabay
Novembri lõpus avaldati Yellowstone’i Hundiprojekti (USA) teadlaste uued põnevad avastused. 26 aasta ja seejuures 229 hundi andmed tõid esile väga huvitava seose huntide käitumise ja tuntud parasiidi, Toxoplasma gondii, vahel.
Tekst: Laura Kiiroja
Graafika: nature.com
Asjalikele teemadele vahelduseks ka üks kentsakam postitus. Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) üks kriimsilmadest sättis enda junnid vahvasti rajakaamera vaatevälja, andes meile kena videograafilise näite sellest, milline oluline infoallikas on hundijunn. Ei suutnud ükski mööduv suguvend asja uudistamata jätta!
Tekst: Laura Kiiroja
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar
Äsja raporteerisime, et Holland kuulub nende Euroopa riikide hulka, kus hundid varasemalt täielikult hävitatud olid ning kuhu nad alles hiljaaegu vaikselt tagasi on hakanud tulema. Viimase (2022. aasta) ametliku raporti kohaselt elab Hollandis hinnanguliselt 15 hunti. Seetõttu on sealsed kriimsilmad range kaitse all - küttida võib ainult erilubade alusel.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.