Rahvusloom

23. aprill on eriline päev. Mitte ainult seepärast, et on jüripäev, vaid ka seepärast, et täna möödub kaks aastat Eesti rahvuslooma väljakuulutamisest! Ajakirjanik Rein Sikk, enda sõnul lihtne maainimene Kadrinast, on selleks puhuks kirjutanud hundile ausa kirja. Mees tunnistab oma kahetisi tundeid võsavillemi enda ja tema rahvuslooma staatuse suhtes. Viimaks aga nendib, et pole sellel hundil häda midagi: “Olgu-olgu päälegi, mu rahva sümboliks on saanud metsakutsa. Kõige rumalam oleks ju nüüd, kus teave eestlaste rahvusloomast juba üle ilma liikumas, hakata oma looma eitama, vingatsina nina nirssi ajama.” Lõppeks paneb Sikk Metsatöllu plaadi taustaks mängima ning saadab laanepenile metsa kaunist kevadet. 

Rikastus on loomaparkide  ja -aedade asukate elukvaliteedi tõstmiseks oluline teema. Seekord jagame teiega videot huntide, koiottide ja rebaste munadepühadest Ameerikas Indiana osariigis asuvas loomapargis Wolf Park.

Hunt Takayast on praegusel ajal hea inspiratsiooni ammutada. Tegemist oli  eneseisolatsiooni eksperdiga! Hundi mõistes imepisikesel terrioriumil pidas ta vastu ihuüksinda seitse aastat. On ka teada, et üksikule Takayale meeldis päikesetõuse vaadelda. Ehk ammutas ta meelekindlust just sealt?
Fotod: Cheryl Alexander

Arvestades praegust ärevusttekitavate uudiste voogu, püüame omalt poolt midagi pisut lõbusamat jagada. Seekord näitame maailmas teadaolevalt esimest videomaterjali huntidest mustikaid söömas. 
Video allikas: Voyageurs Wolf Project

Video näitab, kuidas Järvamaal üle Lintsi jõe langenud puu on hundile abiks veetakistuste ületamisel.

Mööda jämedat kasetüve minnes ei olnud loomal erilist akrobaadioskust tarvis, märjaks said ainult jalad. “Poomiharjutuse” lõpetanud elegante hüpe demonstreerib looma võimeid. Teine hunt, kelle silmad videolõigu lõpus taga paremal korraks hiilgavad, jäi teisele kaldale. Hargnemised ja uuesti kokkusaamised on jahikäikudel tavapärased. 

Huntidel on suurepärane oskus oma tõsist elu mitte ülemäära tõsiselt võtta.