Rahvusloom

Eelmisel nädalal jagatud rajakaamera “popurrii” Eestimaa faunast sisaldas endas ka viivukest klippi kahest liivaplatsil mängivast hundist. Tegelikult mängisid hundid seal liival sootuks kauem, kui tolles videos näha oli. Õnneks avaldas video autor, loodusfotograaf Kalle Pihelgas kriimsilmade lustimisest ka pikema lõigu ning lubas lahkesti ka meil seda jagada.

Tekst: Laura Kiiroja

Rõõm on jagada loodusfotograaf Kalle Pihelgase fantastilisi rajakaamerakaadreid Eestimaa loomadest!

Kui eelmisel nädalal jagasime huntide jahilkäigu raskusi hundi perspektiivist, siis sel nädalal mõtleme ka jahi teisele osapoolele - saakloomale. Hundid võivad suure saaklooma jahtimise käigus muidugi tohutuid raskusi läbi elada: tunde (vahel õieti päevi) kestev töö, tõsised (vahel surmavad) vigastused... ning seda kõike garanteerimata söögikorra eest. Suurte saakloomade jaht on huntidele edukas vaid 10-20% alustatud jahikordadest.

Polaarhundikari jahiretkel. Polaarhunt ehk Canis lupus arctos on hallhundi üks alamliike. Värvuselt valge, et sobituda hästi oma elukeskkonnaga.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Ronan Donovan, National Geographic
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1083460213789308&set=a.549974843804517

Sügiseti ehk pärast poegimishooaega on Eesti huntide arvukus 350-400 isendit. Pildil hundikutsikad Saksamaal Wildenburgi loomapargis. 
Foto: Diana Grandmaire

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil?

Tekst: Laura Kiiroja

Eestist väisas hakkaja noormees Inglismaalt, Londoni ülikooli King´s College´i sotsiaalteaduse doktorant Toryn Whitehead, eesmärgiga uurida siinseid inimeste ja kiskjate suhteid. Talle läheb korda põlisliikidega taasasustamise teema oma kodumaal, kus praegu käivad tulised arutelud kobraste ja metssigade üle  - need liigid on sealt sajandeid puudu olnud. Suurkiskjate tagasitoomise teekond on aga veel pikk. Kuna Eestis pole kiskjatega kooselutraditsioon kunagi katkenud, tuli Toryn meie kogemusest teadmisi ammutama. Kõnelesime temaga 30. juulil, päev enne ärasõitu.

Tekst ja fotod: Helen Arusoo

Fotod on tehtud päeval, mil autoril õnnestus koos Rick McIntyre’iga vaadelda, kuidas hundid ja grislikaru piisonikorjust jagavad. See stseen on juuresoleval maastikupildil näha (õigemini küll aimata). Ülejäänud kahel pildil on Rick ise esiplaanil.

Tekst ja fotod: Laura Kiiroja
 

Taas üks kentsakas ja haruldane rajakaamera video Voyageurs´i rahvuspargi (Minnesota osariigis USA-s) andekate hundiuurijate poolt. Seekord sellest, kuidas hundikutsikas õpib, et ka oraval on oma “relvad”.

Tekst: Laura Kiiroja

Ida-Siberis asuvas Sahhas (Jakuutias) leiti 44000 aasta vanuse hundi säilinud surnukeha. Kliimasoojenemine on sealset igikeltsa kõvasti sulatama hakanud, mis võimaldas kohalikel elanikel märgata ligi 40 meetri sügavuselt paistvat korjust. Korjus leiti küll juba 2021. aastal, kuid lahanguga alustasid vene teadlased just hiljuti.

Tegu oli isase hundiga. Kihva järgi selgus, et täiskasvanud isendiga. Kriimsilm elas 44000 aastat tagasi - hilisel Pleistotseeni ajastul. Enamasti leitakse sellest ajast pigem herbivooride korjuseid, kes kunagi kuskile sohu kinni jäid ja ära külmusid. Pleistotseeni ajastul elanud täiskasvanud kiskja leidmine on aga esmakordne!