Herilaseviu          Pernis apivorus

 

2015. aastal olid viud meil aasta linnuks, siis sai kõiki kolme meil kohatavat viuliiki põhjalikumalt tutvustatud. Niisiis meenutuseks ja võrdluseks:

Hiireviud on meie üldse kõige sagedamini kohatavad röövlinnud, seda ka talvisel ajal ja pesitsejaid on üle kuue tuhande paari. Veidi pisemat, aga saledama olemisega herilase- ja hiireviud on kerge omavahel segamini ajada ning nende vilejad häälitsusedki on sarnased, mis herilaseviul kuulduvad pehmemalt.

Herilaseviud saabuvad meile aprilli lõpus ja pesitsejaid võib olla üle tuhatkonna paari. Arvatavalt ei pruugi osad oma territooriumil suvel tegutsevad linnud mõnel „toiduvaesamal“ aastal pesitseda, kuid pesitsejaid võib olla tuhatkond paari, hajusalt nii mandril, kui ka meie väiksematel saartel.

Karvasjalg-viud pesitsevad meist põhjapool, seega võime neid kohata vaid kevadise ja sügisese läbirände ajal.

Miks vahel viusid ekslikult kotkasteks peetakse? Kõik nimetatud on tumedama, pruuni sulestikuga ja laiade tiibadega röövlinnud, kelle tiibade siruulatus küündib pooleteise meetrini.

 

 

Herilaseviu lendas puusse, aga ümbrust uuris kahtlustavalt Sirtsi külas Virumaal

Herilaseviude välimust iseloomustab teistest viudest pisike pea, milles kollased silmad.

Tegutseb ja pesitseb mosaiiksetes segametsades, kus metsavälusid või heinamaid. Saagi püüdmisel liigub palju maapinnal, püüdes kiletiivalisi, putukaid, aga ka rohutirtse ja ritsikaid. Otsib sellistest kohtadest herilaste, kui kimalaste pesi, mis tuleb maapinnast „välja kaevata“. Üksikuid isendeid püüab lennult nii kodumetsas, aga meelsamini metsaveertest.

 

Herilaseviu poolt välja kaevatud herilaskärjed ( www.loodusemees.ee )

Väljakaevatud kärjed viiakse pesitsemise ajal pesasse – putuktoidulased peavad ju hiljem pesitsema ehk juuli ja augustikuus, siis võib leida pesapuude alt kärjetükke. Pojad peakski emaslinnu hoole all praegusel ajal kooruma, keda on tavaliselt kaks.

Kuidas herilaseviud astlaga varustatud oma pesa kaitsvatele herilaste ja kimalaste pesi rüüstada saavad? Eks sellise eluviisi harrastajatel peab olema „vastav varustus“: nii nokaümbrust, kui linnu laupa katavad soomusjad suled, nendest juba läbi ei salva, tihedast sulestikust samuti. Mulla kaevamist hõlbustavad tugevad küünistega jalad, aga küünised pole nõnda „konksjad“, kui teistel haugaslastel, seega sobivad „mullatöödeks“ paremini. Muuhulgas, herilaseviude magu seedib nii putukaid, nende vastseid, kärgi, kui nendes leiduvat nektarit.

Augusti lõpupoolel võivad kogenematud noorlinnud sattuda saagi otsingutel nii koduaedadesse, kui asulate kortermajade haljasaladele.

Herilaseviu ( www.loodusemees.ee )