Määrdunud lanuugoga hülgepoeg

Hallhüljes       Halichoerus grypus 

Hülgepojad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“, mis loodse poolt kohandunud jääoludel varjevärvusena. Kaamerapildis hülgepojad on endid soojade, vihmaste ja tormiste ilmadega lootusetult ära määrinud.

Jääd ju tänavu meie rannikumeres pole ja vähegi turvalistel laidudel jagub hülgeid poegimiskolooniates ja ka poegimise aeg algas tavapärasest varem.

Miks on arktilist päritolu hülgepoegadele merejääl sündimine oluliselt ohutum?

Merejääl on keskkond oluliselt puhtam ja kõikvõimalike haigustekitajate  oht väiksem sest nad ei ole sunnitud koonduma kolooniatesse.

Pakaseliste ilmadega on hülgepoegade lanuugo kohev ja soojahoidev. Vihmamärg titekasukas seevastu jahutab noori ehk suur hulk energiat, mis peaks hülgepoega sirgumises aitama kulub hoopis kehasoojuse säilitamisele.

Soojade ilmadega levivad nii inimeste, aga samuti tihedalt asustatud hülgekoloonias kõikvõimalikud viirushaigused, mis võivad hülgeid nende edasises elus mitte kõige tervislikumalt mõjutada.