Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?

Käes on 1. märts ja suvine aialinnupäevik on jälle avatud! Tänavu saab aias tehtud loodusvaatlused kirja panna kuni 4. oktoobrini, mil lõppevad sügisesed linnuvaatluspäevad. Veebipäeviku täitmine käib tuttaval viisil ja sama hõlpsasti kui varem. Vaid veidikene sai kohendatud pesitsusvaatluste sisestamise vormi ja siit-sealt mujaltki.

Suvisest aialinnupäevikust võtsid 2019. aastal osa 928 linnuvaatlejat 524 aias. Suur tänu!

Suvise aialinnupäeviku kuuendal aastal kogunes usinate linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena 27 218 vaatluskirjet, mis lisandusid eelmiste aastate 111 000 vaatluse juurde. Vaatlused jagunesid järgnevalt:

• 15 493 lindude esmavaatlust,
• 2105 pesitsusvaatlust,
• 1390 muude selgroogsete vaatlust,
• 7766 taimede ja putukate fenovaatlust
• 464 tolmeldajate vaatlust 1412 taimekülastuse kohta

Mis jääb meelde 2019. aasta hooajast?

Nädalavahetusel lõppes suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. See tähendab, et sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik 1. märtsist 6. oktoobrini tehtud vaatlused sobivad.

Üks palve veel kõigile aialinnuvaatlejatele: palun vaadake oma veebipäevikud selle nädala jooksul veel korra üle. Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ei ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. 

Tänavuse aialinnupäeviku viimane nädal on käes! Kuna ränne alles käib, siis võib aias kohata veel mitmeid selliseid linde, keda kevadel ja suvel mingil põhjusel ei näinud. Peaasi, et ilm soosiks lindude liikumist.

Esmalt tasub oma päevikust kohatud linnuliikide lehe lõpuosast üle vaadata, millised tavalised liigid veel nägemata on. Tõsi, osad neist ületavad praegu juba Vahemerd, kuid ülejäänute osas pole lootus veel kaugeltki kadunud. 

Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa. 

Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.

Linnulaul on juba ammu vaikinud, kuid pesitsushooaeg pole veel lõppenud. Osad suitsu- ja räästapääsukesed on asunud teist pesakonda üles kasvatama. Hiliseid kurnasid võib olla ka mõnel rohevindil, kanepilinnul ja musträstal, mis pikendab nende pesitsust poole augustini. Üle poole piiritajatest lahkusid meilt kuumalaine sabas, kuid paljudel on veel pojad pesas. 

Aias tegutsevad praegu noored lehe- ja põõsalinnud, kelle jälgimine ja määramine aitab päevi sisustada. Põnevaid linde võib nüüd kohata ka aia taga. Viljakoristus meelitab ligi röövlinde ja nii võib patrullimas näha roo- ja soo-loorkulle, hiireviusid ja konnakotkaid. Rannikul kostub aeda kindlasti tiirude kriiskeid ja kahlajate vilesid ja trillerdusi. Nende määramisel on suureks abiks xeno-canto.org andmebaas. 

Kätte on jõudnud juuni keskpaik – aeg, mil enamik meie linnuliike on hõivatud pesitsemisega. Aialindudest on vaid kuldnokad ja varesed jõudnud oma ainsa pesakonna üles kasvatada, samas kui paljud paigalinnud ja lähimaarändurid muretsevad juba teise pesakonna pärast. Isegi maikuus Aafrikast saabunud lindudel on pesad valmis ja ehk munadki sees, kuigi osad neist hilinesid tänavu märkimisväärselt. Esialgsetel andmetel saabusid näiteks suitsupääsukesed ligikaudu nädala võrra hiljem, kui aasta varem ja ööbikud isegi 10 päeva hiljem. 

Sel nädalavahetusel on õige aeg teha esimene suurem ringkäik aias: kel juba pojad pesas, kes alles ehitab või kes käitub kahtlaselt, aga päris sotti ei saa. Munad või pojad on pesas varajastel pesitsejatel: kuldnokk, hall- ja musträstas, kodu- ja põldvarblane, metsvint ja punarind, talvike ja rohevint. Asustatud pesapaiga reedab poegade vali sidin või siis vanalindude aktiivsed lennud pesa ja toitumiskohtade vahet. 

Eriti ideaalsed on need päevad kuldnokapesade kirja panemiseks. Praegu peaksid kõikjal üle Eesti kuldnokkadel pojad munast väljas olema, kuid väljalennuni on veel nädal-kaks-kolm aega. Vanalinnud käivad nüüd muudkui pesa vahet ja see on kindel viide kindlale pesitsusele, mis tuleks ka päevikusse märkida. 

Aprill üllatas meid tavatult soojade ilmadega, mis kiirendasid taimede arengut. Seda juhtub ikka päris harva, et toomingas puhkeb õide juba aprillis. Kuu lõpuks õitsesid mitmel pool ka kreegid, alõtsad ja kirsid, sõstardest, tikritest ja nurmenukkudest rääkimata. Aga nagu Eesti kevadele kombeks, ei avane õied üle Eesti ühtlaselt, vaid ikka on Lääne- ja Lõuna-Eesti teistest ees. Maikuu alguse külmad ööd ja päevad tõmbasid kevade tormilisele arengule korraks piduri peale.