Rekord nr. 495        Meie mustema sulekuuega linnud

Ronk ehk kaaren        Corvus corax

Musträstas                 Turdus merula

Rekord nr. 492        Meie kõvema häälega lind

Sookurg        Grus grus

Eesti kõige kõveima häälega lind on sookurg. Tema „trompet“ on väga võimas ja ühestki teisest sulelisest pole  sookurele vastast.

Kõrv loodusesse: LINK

Kunda mereäärse savikarjääri seina ülevaade 2014. aastal. Pildistas T. Meidla

Rekord nr. 489        Eesti mandri madalaim punkt

Eesti mandri kõige madalaimaks punktiks on. Kunda savikarjäär - 14,6 meetrit merepinnast madalamal. Vana karjäär on ürglooduse objekt seal paljanduvad alamkambriumi kihistused.

Järgneb Aseri savikarjäär -10 meetrit.  Allpool merepinda on ka Kirde-Eesti põlevkivikaevandused.

Rekord nr. 486      Meie haruldaseim konn

Juttselg-kärnkonn ehk kõre       Epidalea calamita, varemalt Bufo calamita

Rekord nr. 483         Hirve uhked sarved

Punahirv         Cervus elaphus

Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.

Hirve sarve kõikide erinevate mõõtude kogusummaks oli koguni 241,91 sentimeetrit. Punahirve sarve punktisumma moodustub 15-st erinevast parameetrist, millest 9 on seotud sarve erinevate osade mõõtudega ja kaaluga ning 6 on hinnangulised.

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Jääkoonus. Liivi laht

Rekord nr. 481        Millal on merejää kõige tüsedam     

Rekord nr. 477       Meie arvukaimad aialinn

Rasvatihane       Parus major

Arvukaim talvine aialind on läbi aegade konkurentsitult rasvatihane ka iga aastaste  populaarsete aialinnuvaatluste tulemuste põhjal. Kõik teised inimkaaslejad linnud jäävad kaugele seljataha.

Loe rasvatihasest: LINK

Rekord nr. 474       Eesti kalarikkaim jõgi

Eesti kalaliikide poolest rikkaim jõgi on Suur-Emajõgi. Teisele kohale platseerub Pärnu jõgi ja kolmandale kohale Narva jõgi. Nimetatud kolm suurimat jõge ongi kalaliikide poolest rikkaimad.

Suur-Emajõgi (36 kalaliiki), Pärnu jõgi (30 kalaliiki) ja Narva jõgi (28 kalaliiki). Meie teistes väiksemates jõgedes nii palju kalaliike ei elutse.

Kaladele Emajõgi meeldib: LINK

Rekord nr. 471       Põhjavee moodustumise ala

Eesti suurimaks põhjavee moodustumise alaks on Pandivere kõrgustiku keskosa. Kogu piirkonda tuntakse puhta vee moodustumise alana rohkete karstinähtustega.

Loe Pandivere kõrgustikust: LINK

Vaade Emumäe vaatetornist

Rekord nr. 472       Eesti parimad mullad

Rekord nr. 469        Meie saarte arvukus

Eestis on 2355 saart ja väikeriigi kohta on selline number vägagi suur. Enamus nendest asuvad Lääne-Eestis Väinameres. Põhjarannikul on saared vähearvukamad. Pindalalt pole meie saared mitte just väga suured ehk pigem on tegu väikesaartega. Nende seas oli meresaari 2015. aasta seisuga 2222 saart, laidu ja rahu. 

Eesti väikesaared: LINK

Panga pank Saaremaal