Looduskalender Kuku raadios

Hirmsad loomad

Postitas Looduskalender - L, 23.05.2020 - 16.16

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Puuk käel

Puuk käel ( www.loodusemees.ee

Koroona ajal on mul tütar Aotähega kujunenud tavaks teha õhtueel üks pikem koerajalutamiskäik ümber ERMi ja nüüd olen avastanud palju uusi asju, mis hommikupoole sama teed käies silma pole jäänud.

Töötegemised

Postitas Looduskalender - P, 17.05.2020 - 10.10

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Põnev kurgipeenar

Põnev kurgipeenar ( www.loodusemees.ee )

Uus reaalsus on see, et paljud on sel aastal hakanud potipõllumeesteks või kanapidajateks. Hool kellegi eest toob aga kellast kellani töötanud inimesed tagasi tegelikkusesse, olukorda, milles elavad põllumehed iga päev. Me ei saa peale tööaja lõppu keerata kasvuhoonet lukku ja minna tuppa telekat vaatama, kasvuhoonesse väljaistutatud taimed tahavad öökülmade vastu kaitsmist ka siis, kui kell on üle südaöö. Kanu noolima tulnud rebast tuleb tõrjuda ka siis, kui uni oleks kõige sügavam. Me ei saa jätta kanakesi söötmata ja taimi kastmata pelgalt sellepärast, et algasid puhkepäevad.

Hool elusorganismi pärast kohustab.

Plaan Õ – õuesõpe

Postitas Looduskalender - L, 18.04.2020 - 12.12

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste, õuesõppe koolitaja

Viimastel aastatel on Eesti investeerinud betooni – meil on hiigelsuured uued betoonist haiglad, meil on päratud ostukeskused, mille läbijalutamiseks tuleb aega ja jõudu varuda, meil on hiigelsuured uued betoonist koolimajad.

Ja tasus vaid kurjal koroonal tulla, kui adume, et väiksem oleks parem. Väikeses poes on vähem nakkusohtu, väikeses haiglas ei lööks üks nakatunu kogu plaanilist ravi uppi ja väikeses koolis teaksime kohe, kes on haige ja viirust oleks tunduvalt lihtsam ohjata.

Kartul

Postitas Looduskalender - L, 28.03.2020 - 10.10

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kartul

Kartul ( www.loodusemees.ee )

Aeg on nüüd pööranud meie sihid ja tegemised hoopis teise suunda, enam ei ole väärtus lõputu rahateenimiseralli, vaid see, kuidas hakkama saada ilma tehiskeskkonnata. Meid vaevavad sarnaselt muu loomariigiga vaid kaks muret – kust saada süüa ja kuidas püsida soojas. Nooremal põlvkonnal ehk ka eksistentsiaalne soojätkamise soov.

Praegu leiad kõige kiiremini üles need inimesed ja sõbrad, kellega tasub koostööd teha. Kes ei vaata su peale ühest küljest nagu potentsiaalsele nakkusallikale ja kes oskavad sinuga suheldes leida viise, kuidas sind mitte nakatada.

Selliseid inimesi tuleb hoida ja neile ka tingimusteta appi minna, sest järgmine abivajaja olete võibolla ise.

Joogiveed

Postitas Looduskalender - L, 21.03.2020 - 10.10

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tiberna auk Salajõel

Tiberna auk Salajõel ( www.loodusemees.ee )

Kevad on õue toonud oma ilu ja hingevärina. Me rõõmustame iga võilillelehe üle majaservas, veel ei mõtle keegi nende mürgitamisele, veel on rõõmu murul ukerdava kiriteo üle. Nii nagu aastaajalisuse hinnangud, nii oleme praegu hetkes, kus kõik meie väärtushinnangud on muutumas.

Veel ei ole meil probleeme joogivee kättesaadavusega, aga ka see võib hetkega muutuda. Ja pole mõtet üksteist paanika õhutamises süüdistada, vaid kasutada tuleks aega, mis antud meile teistsuguse elu ettevalmistamiseks. On hea, kui kõige õudsamad stenaariumid ei täitu, hoidkem selleks pöialt. Aga ellujäämise teadmisi tasub nüüd endale ammutada. Rõhutan veelkord, et on hea, kui neid pole vaja kasutada, aga tagataskus võiks nad valmis olla.

Taliteed

Postitas Looduskalender - L, 22.02.2020 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Freesturbaväli Napsi soos

Freesturbaväli Napsi soos ( www.loodusemees.ee )

Suur osa minu lapsepõlvest on möödunud soodes ja turbaväljadel.

Paikades, kus vanemad üritasid ammendatud freesturbaväljadel panna kasvama jõhvikaid. Taastades kümnekonna aastaga jõhvikasoo, panid selle käigus kasvama ka ülejäänud loomuliku sootaimestiku. Enamus neist soodest on praegu tavalise soo nägu. Sestap paneb mind imestama praegune soode taastamise kampaania, kus põhikatsealadeks on meie looduskaunid matkaradadega paigad Nigula rabas, Rongu rabas ja Viru rabas.

 

Rabamännid

Kuidas teha maakoht omaks?

Postitas Looduskalender - L, 25.01.2020 - 11.11

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Põhja-Tammsaare talu

Öeldakse, et igal kohal on oma kohavaim ja mõni koht ei taha uusi elanikke. Küllap tunnete selle ära juba esimesel korral, kui uude kohta jõuate. Sisetunne ei peta. Pole aimugi, kas koha meeldimise või mitte meeldimise taga on selle visuaalne ilu, puuderohkus, metsa vari, liigne avatus tuultele, mereihalejate sisemaanukrus, aga miski paneb meid selles paigas hästi või halvasti tundma.

On pühakohti, kuhu mina minna ei saa. Miski asi on otsekui tõkkeks ja nii läheb enne auto katki või tuleb mingi kiire tegemine ette. Või siis tunned ühel hommikul, et pead kindlasse paika minema, kõik asjaolud langevad kokku, sind kutsutakse sinna lähedale esinema või keegi pakub küüti. Justkui kohavaim hüüaks.

Piirivaidlused

Postitas Looduskalender - P, 19.01.2020 - 10.10

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

"Tõde ja õigus" filmi treilerist.

Aastavahetusel, kui Tõe ja õiguse film teleekraanile jõudis, siis hakkas mulle kõige enam silma pidev vaidlemine. Mitte raske töö ja koha loomine ja elu mõtte otsimine, vaid just see tõe ja õiguse tagaajamine. Igavene vaidlus piiride üle, kes kelle maal on. Olgu ükskõik kui väike see maatükk, mille peal elatakse.

Kas 100 aastat hiljem on midagi muutunud? Kui linnainimene ostab maale maakodu ja sõidab oma autoga uude paika kohale nagu Andres ja Krõõt, siis kas miskit on tänapäeval teisiti?

Ilma-aasta 2019

Postitas Looduskalender - L, 28.12.2019 - 12.12

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Kliimakõnelused on saanud eurooplaste jaoks kõige olulisemaks asjaks. Ja ajal, kui otsuseid peavad juba tegema poliitikud, mitte pelgalt keskkonnakaitse ametnikud, tekib selle ümber palju viha ja vaidlusi. Aga, et midagi meie maakeraga teoksil on, sellest saab aru ka pisike laps. Mõistmine algab pisiasjadest, oskusest vaadata enda ümber, kuidas elavad planeedi teised asukad, või kasvõi need, keda iga päev meie looduses kohtame. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

Pildistas Kadri Veskioja.Kuuvarjutus 21.01.2019 Põlva vald

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.