Kaitsealad

Kirja pani Kaja Lotman

Viidumäe kuldkingasid pildistas Kadri Paomees

10. veebruaril saab 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

Mari Reitalu vedas eest Tartu üliõpilaste looduskaitseringi aastatel 1962–1964. Pärast 1964. aastal bioloogina Tartu ülikooli lõpetamist siirdus ta kohe Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Mari Reitalu on tuntud kui legendaarne Saaremaa taimestiku ja taimkatte tundja ning haruldaste taimeliikide uurija ja kaitsja.  Ühtlasi on ta Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. 

Kirja pani Elo Raspel

Pildistas Margit Turb

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.

Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.

Tekst: Keskkonnaamet

Soomaa Rahvuspark, Kuresoo raba päikesetõus. Foto: Toomas Kalda

8. detsembril tähistame kolme Eesti rahvuspargi – Karula, Soomaa ja Vilsandi 32-aastast sünnipäeva. Loodushoid nendel aladel on aga märksa pikema ajalooga:

Kirja pani Riina Kotter

Pildistas Kadri Paomees

Odalätsi allikad samanimelisel maastikukaitsealal.

Keskkonnaportaali on lisandunud uus interaktiivne töölaud Natura 2000 ja kaitsealade kohta. Töölaual saab vaadata kaitsvate alade andmeid nt omandivormide, kõlvikulise jaotuse kohta. Samuti kuvatakse töölaul infot alal registreeritud loodusobjektide, elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide kohta. Keskkonnaportaali lehel olevat infot saavad kasutada kõik huvilised, kellel on vaja ülevaatlikku infot kaitstavate alade kohta. 

Pidevalt uuenevate andmetega lahendus asendab senised staatilised kaardid, mida varasemalt kasutati kaitsekorralduskavades. Nüüd saab kavasid sirviv huviline liikuda mugavalt portaalis olevale interaktiivsele kaardile ja ise täpsemalt andmeid uurida. 

Kirja pani Margit Turb

Fotode autorid on Merili Lillemets ja Margit Turb

Mudakonn. Foto: Margit Turb

Sellesügisesed kahepaiksete sigimisveekogude tööd on tehtud: taastati 22 väikeveekogu, neist 11 Otepää looduspargis, 2 Haanja looduspargis ja 9 Sadramõtsa loodusalal. 

Projekti „Loodusrikas Eesti“ raames on viimastel aastatel pööratud eraldi tähelepanu kahepaiksete kudemispaikade taastamisele. Eesmärgiks on parandada elutingimusi haruldaste kahepaiksete  – harivesiliku ja mudakonna – jaoks, et tagada nende liikide parem püsimajäämine Eestis. Projekti raames on viimasel viiel aastal taastatud üle 90 väikeveekogu üle kogu Eesti. Järgmisel aastal on plaanis jätkata tööd veel kümmekonnaga.

Kirjutas Triin Kaasiku, Tartu ülikool

Ülesvõtted pesakaameratest

Matsalu rahvsupargi rannaniidud on olulised pesitsusalad niidukahlajatele. Saamaks teada, milline on piirkonnas toimuva rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid nende lindude pesade koorumisedukust. Sel kevadel paigaldati 28 pesa juurde ka rajakaamerad, mis kogusid infot kiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta. 

Kirjutas ja pildistas Margit Turb

Harimäe vaatetorn

Kõigil loodushuvilistel on taas võimalik külastada Harimäe vaatetorni. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sügisest saati teinud koos partneritega tublit tööd ning nüüdseks on uus ja uhke vaatetorn külastajatele avatud. Torn on tugeva metallkonstruktsiooniga, mida katavad dekoratiivsed puitdetailid. 

Vaatetornil on neli platvormi, neist kõige ülemine asub 24 meetri kõrgusel. Vaatetorn ise on 27,5 meetrit kõrge. Uue kuue on saanud ka torni juures olev lõkkekoht koos varjualusega ning infotahvlid.

Kirjutas ja pildistas Elo Raspel Keskkonnaametist

Kaiavere ja Saadjärve kogused ühtlustuvad

Ajalooliselt ei pääse meie looduslik kalaliik angerjas Narva jõe vesikonna jõgedesse-järvedesse sellest ajast alates, kui Narva jõele rajati hüdroelektrijaama pais. Et angerjas on toidulaual siiski väga hinnatud, on tema maime asustatud korduvalt Eesti järvedesse – Võrtsjärve esmakordselt juba 1956. aastal. Süsteemseks ja järjepidevaks muutus asustamine aastakümneid hiljem. Aja jooksul on kujunenud angerjast oluline sissetulek Võrtsjärve kaluritele.

Kirjutas Kaja Lotman

Pildistas Nele Sõber

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.