Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Nüüdsest on keelatud pliihaavlite kaasas kandmine ja kasutamine märgaladel ja veekogude lähistel

15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.

Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada. Praegu oleme jõudnud üleminekuaja järgmisse etappi. Jahimehed saavad muutusega kohaneda järk-järgult ning moona ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada.

Suusatajad lumeilvese matkal Haanja maastikul 2023. aastal

Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.

Märgalade kuivendamine ja inimese soovi järgi ümber kujundamine on rikkunud neist paljude loomulikku looduslikku seisundit. Kuivendamine vähendab elurikkust, suurendab kasvuhoonegaaside lendumist ja vähendab hüvesid, mida märgalad meile loovad. Hilisemad taastamistööd on aeganõudvad ja kulukad, kuid aitavad kaasa koosluste tervenemisele ning looduslähedase seisundi taastumisele. Ühiselt pingutavad märgalade taastamistöödel mitmed teadus – ja riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid, ettevõtted, maaomanikud ja vabatahtlikud.

Mida märgalade taastamiseks tehakse? 

Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole

Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.

Sulgjas õhik

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.

Mõlemad looduskaitsealad asuvad Valgamaal Tõrva vallas. Riidaja looduskaitseala (12,8 ha) loodi 2013. aastal eesmärgiga tagada vana laialehise salumetsa ja rohunditerikka kuusiku kaitse. Looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn Põrgulaanes ühe metsakvartali. Kaitsealustest liikidest kasvavad alal vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, sulgjas õhik ja pruunikas pesajuur.

Altja küla

Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed on nähtavad keskkonnaportaalis.

Keskkonnaagentuuri ja -ameti ühisel jõul lisati Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed keskkonnaportaali avalikku kaardirakendusse.

Rahvusparkides ja teistel kaitsealadel tehakse järjepidevalt erinevaid uuringuid ja inventuure, et parimal moel kirjeldada ja saada ülevaade alade väärtustest. Need andmed on aluseks nii kaitseväärtuste säilitamiseks vajalike tegevuste planeerimisel kui ka erinevate kaalutlusotsuste tegemisel.

Harilaid Vilsandi rahvuspargis

8. detsembril on Vilsandi, Soomaa ja Karula rahvuspargi 29. sünnipäev. Rahvusparkidesse külla minekuks tasub võtta aega ka praegu, talvel. Loodus on külmvalges ehtes ning lumevalguses on talvised vaated hoopis isemoodi.

Iga rahvuspark on omanäolise ning erilise looduse ja kultuuripärandiga.

Pruun suurkõrv

Oktoobri keskel toimus Horvaatias Brijunis rahvusvaheline konverents UNEP/EUROBATS liikmesriikidele. Sellise lühendiga nimetatakse Euroopa nahkhiirte populatsioonide rahvusvahelist lepet, mis sõlmiti 1994. aastal. Praeguse seisuga on leppega ühinenud 38 liikmesriiki, kelle alal elab ühtekokku 51 nahkhiireliiki. Eesti liitus leppega 2004. aastal.

Konverentsil võeti vastu mitu olulist resolutsiooni. Tuuleparkide mõjust nahkhiirtele kutsutakse liikmesriike tagama, et tuuleparkide arendustegevuses ei saaks kannatada Euroopa nahkhiirte populatsioonid. Abimaterjalina koostati dokument otsustajatele, millised andmed peaksid kajastuma nahkhiirte uuringutes, kus käsitletakse võimalikke mõjusid.