Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kogu selle nädala jooksul on puhunud tugevad läänekaare tuuled ja tänane tormihoiatus lubab Läänemerel tuult üle 20 m/s. Hetkel ületab veetase kaamera ees neljakümmet sentimeetrit rehkendades Kroonlinna nullist. Hommikul küündis veetemperatuur üle 10 kraadi.

Milline võib olla meie hallhüljeste arvukus ja kuidas neid loendatakse?

Loenduseid viiakse läbi kevadise karvavahetuse aegu ja lennukilt, mis tagab suurima tõenäolise arvukuse. Loendamata jäetakse sellel aastal sündinud ja nii saavad hülgeuurijad tõdeda, et Eesti vetes jääb hallhüljeste arvukus kolme, nelja tuhande isendi vahemikku.

Meie suurimate veeloomade eluiga jääb viieteist ja veerandsaja aasta vahemikku, aga teadaolevalt kohatakse vanemaidki isendeid. Suurte täiskasvanud isasloomade kehapikkus võib küündida üle kolme meetri ja kaaluda kolmesaja kilo ringis. Nende kasukas paistab oluliselt tumedamana, koor on laiem, kui emasloomadel ja iseloomulikult paistavad suured kaelakurrud.

Täiskasvanud emasloomade pikkus ei ületa kahte ja poolt meetrit ja vaid eriti suurte isendite kaal ületab sada viiskümmend kilo. Emasloomade kasukas on silmnähtavalt heledam ja kirjatud laikudega.

Enne poegimisaega on meil põhjust vaadelda ka hüljeste elukorraldust.

Viimasel viiel aastal on peale pikka vaheaega lubatud jahilubade alusel hallhüljeste küttimine ja tänavu eraldati luba viiekümne looma küttimisele. Hülgejahi hooaeg lõpeb 31. detsembril.