Märtsipäike pani ka pasknääri laulma. Kindlasti ei ole paljud seda ilusat vidistamist veel kuulnud. Lihtsaks põhjuseks, et pajuharaka väga kaunis laul on niivõrd vaikne. Samuti laseb lind laulupaelad lahti vaid siis kui on väga turvaline olla. Video lõpupoole on lõik, kus nokaga lund kühveldadatkse. Selle tegevuse hääl on pea sama vali kui eelnevalt kõlanud laul, ehk laul on veelkord väga vaikne. Pole siis mingi ime, et tema imepärane lauluoskus suurt kuulsust kogunud pole. 

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt. 

Rajakaamera video:Tarmo Mikussaar

Iga hundi kohta elab Eestis ligi 1000 metskitse. Huvi korral kuula Kukust lisaks (umbes kümmekond minutit), mida räägib hundist liigikaitse spetsialist Tõnu Talvi.
Foto: Janek Joab

Rebane on tänavu talvel maias ilvese murtud saakloomadest matti võtma. Koerlasena suudab ta edukalt ilvesest ülejäänud ja hiljem ärakülmunud liha ja konte närida. Kaslaste lõuad seevastu kivikõva toidu järamisega hakkama ei saa.
Foto: Janek Joab
 

Karge ja ilus nädal seljataga. Loodus on sellise mõõduka külmaga harjunud, kuid ega nemadki pääse soojemate talvede ärahellitamisest. Suuremat kössitamist aga külmad ei toonud, sest pea kõigil on kerge kevad juba südames. Rajakaameraid vaatama minnes kostis puudeladvast kummalist häält, midagi kajaka ja kanakulli hõigete vahepealset. Ilus selge ja tugev hääl. Varsti kostis sama hääl metsaservast ja järgi juba tuttav kädin. Harakas! Aga kummalises kohas, pole siin harakat kohanud, samuti ei ole haraka muud hääled nii kõlavad.