Hallhüljes     Halichoerus grypus

Tormihoiatus merel küll tühistati, aga lõunakaarte tuult puhub ikka üle 10m/s. Õhutemperatuur on sügise kohta hämmastavalt kõrge 11 soojakraadi ja veesooja 9.

Aga täna räägime hallhüljeste toidulauast.

Ega seda pole sugugi lihtne, aga nende suurte imetajate toidulaud koosneb paljudest eri liiki kaladest. Rootsis on uuringutega põhjalikumalt tegeletud ja analüüsitud ning sooltorudest on leitud üle 20 kalaliigi: toiduks oli kasutatud arvukamalt räime, siiga ja kilu, aga samuti emakala, lesta, karplasi ning lõhelisi (lõhe ja meriforell).

Muidugi viitab loend sellele, et tegu on meie rannakalurite konkurendiga ja mingi osa hüljestest käibki toitumas kalurite püünistes leiduvast ning lõhub püüseid. Teadlased tegelevad ja katsetavad tõhusamaid meetodeid ning peleteid. Samuti on lubatud jahiseaduses hallhüljeste jaht lubade alusel.

Täiskasvanud isendi päevaseks toidukoguseks pakuvad meie hülgeuurijad umbes viit kilo kala või veidi rohkem sest ka veebikaamera ülekande pildis on näha noorte hüljeste suurt osakaalu lesilas. Oluline on teada, et hülged ei toitu kogu aasta vältel ühtlaselt. Sigimise ja karvavahetuse aegu toitutakse sõna otseses mõttes juhuslikult ehk rehkendagem siis toitumise ajaks kuni 90% aastast.

Lähiajal arutleme kindlasti nii hallhüljest elukorraldusest, kui käitumisest.

Merikotkas hüljeste seltsis