Aasta looma luulevõistluse auhinnaks oli matk loodusfotograaf Remo Savisaarete ilvese jälgedel.  "Mulle meeldis matk väga, see oli selline omapärane metsaskäik," kiitis Tomi Välimäe Türi Põhikoolist, "Sest kui me tavaliselt klassiga metsas käime, siis meil pole kaasas sellist inimest nagu Remo, kes kõike teab ja näeb."

Aasta looma fotovõistluse RMK auhind läks Remo Savisaarele, kelle imeline pilt ilvesest näitab, kui hästi sulandub ilves Eesti metsamaastikesse. Eile, 6. detsembril õnnestus aasta looma luulevõistluse auhinnaretkele tulnud lastel ka neid paiku Vooremaa serval näha, kus fotograaf Remo on teinud oma parimad pildid metsakiisust.
Foto: Remo Savisaar

Saime täna õhtupoolikul üles Aasta looma fotonäituse loomaaias. Kel jäi eelmisel kuul RMK Tallinna kontori hoones näitus nägemata, saab seda nüüd külastada loomaaia uuemapoolses Keskkonnahariduskeskuse majas veebruarini.

Aasta looma fotovõistluse "Metsakiisu salarajad" üks põnevamaid töid on Mäidu Mauruse ilves, kes rahulolevalt limpsab keelt oma äsjamurtud saagi juures seistes. Foto pälvis Eesti Jahimeeste Seltsi auhinna. Autor kirjeldab, kuidas tal õnnestus selline kaader tabada.

Minu värvikaim kohtumine ilvesega leidis aset neli aastat tagasi endise Paasvere metskonna territooriumil Avijõe lättest umbes neli kilomeetrit allavoolu. Teise mai lõunapaiku tegelesin jõe lähistel odrakülviga. Nisu sinna külvata ei saa, sest läheduses on metsad, kust tulevad metssead ja karud kõrvalasuvalt kaitsealalt. Odrapõllud huvitavad neid vähem. Mingil hetkel helistas poeg, kes oli läinud kõrvalasuvat põldu külviks ette valmistama, et keset põldu lamab mingi pruun elukas ja ei lähe ära! Kuna mul on kaamera tööl alati kaasas, siis läksin kohe kohale ja läbi objektiivi vaadates selgus, et tegemist on ilvesega. Kuna ta lamas, siis kahtlustasin, et äkki on loom vigastatud. 

Kiviõli I Keskkooli 2a klassi lapsed käisid mõnusal metsaretkel ja paigutasid koos vanemate ja õpetaja Jaanika Merirannaga koolilähedasse puudesallu rajakaamera. Nende jaoks on rajakaamera uus asi. Mida lapsed sealt näha loodavad? Ken Romet tahaks näha jänest, Isabella põtra, Kaspar aga kitse, karu, nugist, ilves, mäkra.  Mägrad, kährikud ja kitse on selles metsas igal juhul olemas ja nende toimetamisest saab rajakaamera vahendusel juba osa.
Video ja foto: Tarmo Mikussaar

Möödunud nädalal sain ma ettepaneku teha külastus Elistvere loomaparki, et vaadata, kuidas sealsete ilveste käsi käib. Valisin külastuseks argipäeva, sest siis on pargis uudistajaid enamasti kõige vähem ja nii on mul võimalus loomade toimetamisi jälgida vaikselt ja häirimatult. Varusin selleks mitu tundi, sest ega lühema ajaga nende päevasest rutiinist aimu ei saa.
 

Kohapeale jõudes märkasingi kohe üht suurt ja väga heleda karvkattega looma – see oli emand Gella. Ta istus liikumatult oma lemmikpaigas. Kohal, mis paistab kätte ka ilvesekaamerast. Teinekord võib ta seal liikumatult püsida isegi üle tunni ning nii mõnigi on pidanud teda hoopis topiseks.

Oma eelmises loos kirjutasin kohtumisest ilvesega, keda õnnestus pildistada väga lähedalt. Sõitsin tookord kiiresti eemale, kartes metskassi peletada. Ilves arvas, et ma ei näe teda – mängisin kaasa.

Sõitsin autoga 100 meetri* kaugusele uude kohta, kust võiks näha ilvesest oma murtud metskitse juurde tagasi suundumas. Mõtlesin sealjuures ka võttenurga ja tausta peale. Jäin ootele. 

Täpselt kümme minutit hiljem märkasingi, et teeperve tagant ilmus nähtavale ilvese pea ning järgmine hetk oligi ta juba teed ületamas, suundudes oma saaklooma poole. Ühtäkki ilves tardus ning jäi vaatama sõidutee suunas. Mida ta vaatab, miks ta ei suundu sööma? Lähenevat autot ma ei kuule? Kahtlustab, kardab?

Mmm... saak on hea.
Foto: Tarmo Mikussaar

Ilves

Kas teadsid, et värbkakk on leevikese mõõtu, Euroopa väiksem kakuline?
Foto: Remo Savisaar

"Isahool on lindude juures üldiselt laialt levinud," räägib loodusfotograaf Remo Savisaar, kes esineb pühapäeval, 11. novembril loomaaias isadele pühendatud KAKUPÄEVAL.

"Olen tabanud hetki looduses, kus isane händkakk toob emalinnule hiire – toidab teda," jutustab Remo, kes on meie looduses kakulisi otsinud ja jälginud juba 13 aastat. Selle ajaga on Remol kogunenud palju põnevaid lugusid ja pilte, mis kirjeldavad kakkude elu-olu. Isadepäeval pajatab Remo seitsmest kakuliigist, kelle tegemisi ta põhjalikult jälginud on. Muu hulgas ka isaste kakkude hoolest ja vastutusest kakkude pesakonnas. Niisamuti jagab Remo õpetussõnu, kuidas, millal ja kus võiks ise looduses mõnd kakulist kohata.

Aasta looma fotonäituse "Metsakiisu salarajad" auhinnatud pilt: 
Ilves on kasutanud üle jõe langenud puud sillana, astumisjäljed on kaugele näha. Et territoorium paikneb mõlemal pool jõge, aga ilvesel pole soovi end märjaks teha, on abiks murdunud puud. 23. jaanuar 2016.
Foto: Ingmar Muusikus

Ilvese fotovõistluse ühe kaunima pildi autor on loodusfotograaf Ingmar Muusikus, kel aga metsakiisut ennast pildile püüda pole õnnestunud. Ka auhinna võitnud fotol näeme korrapärast ilvese jäljerida, ent kaslast ennast mitte. "Ilvest olen ma looduses näinud küll, aga pildistada pole tõesti saanud. Kaks korda olen kuulnud tema pulmadeaegset kräunumist, sattunud ka tema "soojadele" jälgedele, aga pildistada pole õnnestunud. Aga ma liigun selle poole..."

Efektne ja lähedalt pildistatud foto ilvesest kevadise oksarägastiku vahel ehib praegu ka aasta looma fotovõistluse "Metsakiisu salarajad" näitust RMK Tallinna kontoris.
Fotod: Remo Savisaar

Ühel kevadisel päeval andis sõber Peipsi äärest teada, et kohtas ilvest ning märkas ka selle ilvese murtud saaklooma – metskitse. Uurisin tema käest sealse maastiku ja olude kohta ning andsin nõu, kuidas looma hästi pildile võiks saada. Olin ise sellises olukorras juba olnud ja teadsin, et värskelt murtud metskitse juurde tuleb ilves enamasti tagasi.

Hammas on ilvesel verel ning oma saaki ta naljalt ei jäta. Looma varitsedes tuleb jääda kaugusesse, allatuult ning silma alt ära. Sealne maastik soosis sellist varitsemist.