Mägra aasta sündmused

Kui satute jõuluajal vanalinna liikuma, astuge läbi Eesti Loodusmuuseumi suurest munakivisisest sisehoovist, kus on avatud Eesti Maanteemuuseumi näituse „Loomad teel“ satelliitnäitus, mis keskendub jälgedele maastikul ja rahvapärimuses. Suvel Põlvamaal eksponeeritud ning nüüd Tallinna vanalinna liikunud väljapanek kutsub avastama kümnekonna loomaga seotud uskumisi, nende hulgas näiteks hundi, kassi või mägraga seonduvaid arvamisi.

Video läti mäkradest, kevadest hingedeajani 2016. Eriti tore on video lõpus näha mäkra uruesisel tänavu mardipäeva aegu. Lund muudkui sajab, mäger istub rahulikult ja ei mõtlegi pugeda urgu. Videos näeme lisaks neljale mägrale laanepüüd, kährikut, hunti ja teisi loomi. Video on filmitud Slitere rahvuspargi aladel 9 kaameraga kolme linnaku juures.

Eesti Loodusmuuseum ja MTÜ Aasta Loom tänavaid kõiki usinaid mägraluuletuste kirjutajaid! Toimkonnale üllatuseks laekus ümbrikuga sadu luuletusi. Kokku saime 386 võistlustööd 27 koolist. Meele tegi rõõmsaks ka asjaolu, et paljude luuletuste ettevalmistustöö oli põhjalik. Võistluse parimad lood püsisid mägrale sobivas raamistikus nagu mägra majaehitamine ja suur seltsielu. Mäger on ju väga sotsiaalne loom ning manulisi-külalisi elab tema linnakutes palju!

Tihedast konkurentsist valis žürii välja 28 võidutööd, mille autoreid ootab auhinnareis Eesti uhkeimate mägralinnakute juurde, juhendajaks Tõnis Korts jahimeeste seltsist.

Toimkonna tänu kuulub ka tublidele loodusõpetuse-, emakeele-, kirjanduse- ja klassiõpetajatele, kes konkurssi oma õpilastele tutvustasid ja tänu kellele saime niivõrd palju suurepärast materjali. Kutsume ka tublimad õpetajad mägralinnaku reisile.

Mäger

Mäger ilus metsloom,
peas on must ja valge joon.
Mägra silmad, väiksed nupud,
tema kõrvadel valged tupsud.

Toiduga ta palju ei jonni,
söögiks sobib metsaannid.
Pistab põske marjatarjad,
õhtuks jõuab kodukarja.

Vahel mägral hea päev,                                                     
kui mõnd linnumuna näeb.
Tema koduks labürint,
mis on tema pelgupaik.
Meeldib olla oma urus,
kus ta magab heinapurul.
Talvel magab õndsat und,
pole näinud paksu lund.

Kert Roov , Haljala Gümnaasiumi 5.klass 

6. oktoobril kell 18 on Öökulli akadeemias külas loodusfilmide režissöör ja loodusemees Remek Meel, kes räägib selle aasta loomast mägrast Eesti looduses.
Räägitakse mägra uurimisest Eestis, mägrast endast ning tema tegevusjälgedest, lisaks vaadatakse ka lühikest õppefilmi.
Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Eesti Loodusmuuseum ja aasta looma toimkond kutsuvad kõiki Eesti koolilapsi osalema mägrateemalisel luulevõistlusel. Parimaid kirjutajaid premeerime auhinnaretkega mägralinnakusse.

Lätlaste mägrakaamerates on tähele pandud, et mägrad pole ainult hämarikurahvas, vaid võivad ka soojal suvepäeval tulla päikest nautima ja oma kasukat hooldama. Lätlased uurivad kaamera abil ka klanni hierarhiat, sellest saame ilmselt tulevikus rohkem kuulda.
Video: Läti Loodusmuuseum/Läti Riiklik Metsainstituut Silava

Ülejärgmiseks nädalaks võiks mägrasõbrad endale ära märkida kuupäeva 25. august, mil Tallinna loomaaed ning aasta looma toimkond kutsuvad kõiki Mägra Videvikule kell 19.00. See sündmus on omamoodi järg hundiaastal toimunud Hundiööle, mil hämaras loomaaias sai lõkke ümber hundilaule ja lugusid vestetud ning hallivatimehe kõige uuemaid uudiseid pajatatud. Nüüd teeme hämara loomaaia metsarikkal peoplatsi samuti lõket, mägrauurija Tiit Hunt räägib ja näitab mägrakaamera parimaid lugusid ning ulukiuurija Peep Männil laulab hundist ja mägrast. Lisaks tuleb kohale Von Glehni Teater ning etendab loo mägrast ning lastele on avatud töötuba. Sündmus kestab kaks tundi.

Looduskalender.ee ja Aasta looma kodulehe toimkond kuulutavad välja fotovõistluse " Mägral raja otsas maja". Samal ajal kuulutab võistluse välja ka Läti loodusmuuseum, lätlasedki valisid ju oma tänavuseks aasta loomaks mägra.

Käes on aasta valgeim aeg ja kuna valget jagub ka öödesse, siis on aasta parim aeg metsaradadel hämaratundidel mägraga juhuslikeks kohtumisteks. On ju mäger põhiliselt ööloom ja teistel aastaaegadel vaid pimeduse varjus oma asju ajav metsaelanik. Lisaks on käes ka aeg, mil noored mägrahakatised ilma uudistama hakkavad.

Veel viimasel õhtul enne reedest Roheliste rattaretke õnnestus loodusemees Remek Meelel mägrajälgi leida üsna rattaretke raja lähedal ja teisel matkapäeval laupäeval lähme neid Söe arboreetumi juures vaatama. Samuti näeme tuhkru urgu, mis pole just tavaline leid ning kuulame, kes millisesses pinnasesse armastab urgu kaevata ja kuidas neil vahet teha. Loodame, et aasta looma tegemised saavad retkelistele tuttavamaks ja hiljem osatakse mägra jälgi leida ka omal käel. Kolmepäevasel rattamatkal "Kuidas elad, Põltsamaa?" 20.–22. mail tuleb juttu nii aasta linnust kui aasta loomast.

Rebase ootel. Vereta jaht 2015.
Foto: Meelis Suurkaev

Ligi nelikümmend loodusfotograafi kogunevad nädalavahetusel 20.–22. lehekuul Põhja-Kõrvemaal Simisallu, et tabada kolme päeva jooksu piirkonna maastikke ja selle asukaid. Tänavuseks jahiloomaks valitud mäger saab selle au osaliseks juba teist korda. Kümme aastat tagasi loodeti head pildisaaki mägrakantsis Saaremaal, ent looma õnnestus tookord tabada loodetust vähem. Näis, kuidas Põhja-Kõrvemaal läheb. Vereta Jaht on pärisjahile sarnanev ettevõtmine, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. 
Eesti vanim loodusfotovõistlus Vereta Jaht toimub 19. korda.