Mäger

Mäger ilus metsloom,
peas on must ja valge joon.
Mägra silmad, väiksed nupud,
tema kõrvadel valged tupsud.

Toiduga ta palju ei jonni,
söögiks sobib metsaannid.
Pistab põske marjatarjad,
õhtuks jõuab kodukarja.

Vahel mägral hea päev,                                                     
kui mõnd linnumuna näeb.
Tema koduks labürint,
mis on tema pelgupaik.
Meeldib olla oma urus,
kus ta magab heinapurul.
Talvel magab õndsat und,
pole näinud paksu lund.

Kert Roov , Haljala Gümnaasiumi 5.klass 

Koolilapsed üle Eesti on saatnud hulga luuletusi aasta looma luulevõistlusele. Kuidas aga tabada mägra olemust luuletades? Võib kasutada fakte looma  elust, aga võib ka natuke juurde “luuletada” omalt poolt ja panna mäger seiklema fantaasiamaailmas. Peaasi, et endal oleks lust kirjutada. Kuidas mäger päriselt elab ning mida ta sööb, kuulevad parimad kirjatsurad auhinnaretkel vägevate mägralinnakute juurde oktoobri lõpus.
Luuletusi ja lugusid mägrast ootame veel selle nädala lõpuni aadressidel: muuseum@loodusmuuseum.ee  ning toimkond@aastaloom.ee.

Toomase koobas

Elas kord mäger nimega Toomas
ta kaevas endale vägeva koopa.
Koobas sai ilus ja vägev kui kalju,
mäkru tal külas käis väga palju

Nad pidasid Toomase koobast lahedaks,
muutusid isegi veidike kadedaks.
Endale sarnast kodu nad soovisid,
teha ei osanud, kuigi proovisid.

Lõpuks nad Toomaselt abi palusid
ja nii ta siis kaevamistööle asuski.
Suure koopa said endale kõik tema sõbrad,
ja elasid nendes elu lõpuni rõõmsalt.

Delia Allas, Rakvere Reaalgümnaasiumi 4. klass