Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Suurelehine pärn õitseb ( www.loodusemees.ee )
Suurelehine pärn Tilia platyphyllos
Esmaspäeval hakkasid Tartus pärnad õitsema, nende lõhna on täis maa ja ilm. Aga siin on üks aga. Meie omamaised pärnad veel tegelikult ei õitse, nende aeg tuleb alles peale jaani.Harilik pärn on meil põline liik, suurelehine pärn aga linnaparkidesse ja alleedesse istutatud liik. Ja kuigi pärnaõisi korjatakse mõlematelt, pole just see linnades õitseja saastatuse tõttu nii soovitatav.
Aga vaatame sellele puule kord ka rahulikult otsa. Pärn on kuni 25 meetri kõrgune puu. Koor on vanadel puudel vaoline, noorematel sile, hallikasroheline, võrsetel punakas, paljas või veidi karvane.
Harilikul pärnal on lehed läbimõõduga 6–8 cm, suurelehisel pärnal laiemad, kuni 10 cm.
Pärna leht on veidi südamekujuline, otsast terav. Pealt on lehed tumerohelised, alt heledamad. Suurelehisel pärnal on lehed üsna karvased, meenutades vasika keelt. Õied on valkjaskollased, 3–6-õielistes püstistes õisikutes, õisikuraagude küljes on lai tiibjas katteleht. Viljaks on pähklike, see variseb koos kattelehega.
Pärnaõied ( www.loodusemees.ee )
Harilik pärn on meie metsades tavaline puu alusrindes, mõned pärnikud on siiski säilinud, suuremaid puid on ka talude ja mõisate aedades. Pärnapuu oli olulisel kohal meie rahvausundis, suur osa hiiepuid on pärnad. Eesti jämedaim pärnapuu, Sipa pärn Raplamaal on arvatavasti 600-aastane.
Sipa pärn ( www.loodusemees.ee )
Noortelt kuni 40-aastastelt pärnadelt võeti vanasti niint, seepärast kutsuti neid niinepuudeks, vanemaid aga pärnadeks või pähnadeks. Niinekiududest punuti nööri, tehti sõelapõhjasid ja viiske. Venemaalt toodi meile ka niinekiust riiet ehk roguskit, suured pärnametsad langesid Eestis, kui peeglitööstus vajas pakkematerjali.
Aga pärnaõied siis ikkagi. Teadusuuringud kinnitavad, et pärnaõietee on rahustava toimega ja aitab normaliseerida vererõhku.