Karudel veel jooksuaeg peal... Alutaguse Virumaa

Karu ehk pruunkaru            Ursus arctos

Karude „pulmaaeg“ algas maikuus, aga nagu näha kestab juulikuu alguseni. Tegu on suhteliselt noorte isenditega ja pildil olev isasloom erineb Alutagusel oma liigikaaslastest lühema karvkatte poolest ehk näeb juba kaugelt teistest saledam välja (vaata all olevat videoklippi).

Isasloomadel on välja kujunenud märgistuspuud, kus tagajalgadel olles püüab isend oma küüniste jälgi jätta võimalikult kõrgele, lisada tüvele hambajälgi ja nühib kasukat vastu puud nagu „selga sügades“. Karu lõhnanäärmed asetsevad kuklal niit jäetakse tüvele ka lõhnajälg – järgmine puu juurde saabuv isend olgu emane või isane saab kiire ülevaate sõnumi jätnud isendist nagu meie FB-st. Tavaliselt on selliseks puuks, kas suurem mänd või kuusk.

Oma territooriumil domineeriv suurim isasloom paaritab üldjuhul „oma metsas“ liikuvad emasloomad. Loomulikult käivad sellega kaasas omavahelised armumängud, kuid peale akti tüdib vana isasloom mõne päeva pärast pruudist, siirdudes oma radadele.

Kuid indlemine pole sellega emaskarul veel läbi saanud ja nii võib emane paarituda veel mõnel madalamal astmel, kuid tema liikumistele järgnenud isasloomaga. Pildil oleva emaslooma innaaeg algas juunikuu alul ja võib vaid oletada, et sale noorkavaler pole mitte „esimene armastus“.

Juulikuus valmivad metsades marjad, söödataimed on mahlakad – metsaelanikele „magusa elu aeg“. Innaaja alul oma pooleteise aastased pojad eemale peletanud vanem emakaru võib poegadega liituda. Kuid nende suhe pole enam endine ema ja laste suhe. Nüüd liiguvad koos lihtsalt hästi läbisaavate karude „kamp“.

Pildiseeria samast karupaarist. Emakaru on heledatarvalisem ja isasloomast juba kirjutasime loo alguses.