Keskkonnaagentuuril sai mõnda aega tagasi valmis iga-aastane ulukiasurkondade seirearuanne, milles oli ülevaade antud ka rahvuslooma käekäigust.

2018. aasta sügise seisuga oli Eestis kokku 20 hundipesakonda (ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad). See teeb 4 pesakonda vähem kui eelmisel aastal. Neist 19 elas mandriosas ning 1 pesakond Saaremaal. Hiiumaal ja Võrumaal seekord pesakondi polnudki, sest 2017.aasta jahihooajal kütiti sealsed karjade juhtemased. Lisaks muutustele pesakondade arvus, näitab ka jäljeindeks huntide arvukuse kahanemist.

Hundi tekitatud kahjustused karjakasvatusele olid küll 2017. aastaga võrreldes väiksemad, kuid siiski üsna kõrged. Murtud lambaid oli 919, neist pooled Lääne-, Saare- ja Viljandimaal. 2018. aasta jahihooajal kütiti kokku 60 hunti, mis on viie võrra vähem, kui küttimiskvoodi järgi lubatud. Lisaks lasti eriloaga vahetult enne jahihooaega maha 1 võsavillem Saaremaalt. Kokku kütiti mandriosas 59 hunti ning Saaremaal 2. Legaalsest küttimisest pääsesid vaid viis pesakonda (1 Jõgevamaal, 1 Tartumaal, 3 Viljandimaal). See, kas neid karju harvendasid salakütid, selgub hiljem. Teada on, et nii nagu ilvesegi puhul, on ka hundipopulatsiooni jaoks salaküttimine jätkuvalt suur probleem. Teatud piirkondades toimub juba süstemaatiline isendite illegaalne likvideerimine. Sellisel olukorral on võimaldanud tekkida tõsiasi, et Eestis on salaküttimise karistusmeetmed leebed, järelvalve nõrk ning tõsisemate jahindusalaste rikkumiste menetlemise võimekus on puudulik.

Ka hundi juurdekasvanäitajad olid 2018. aastal taas kehvad. Kütitud isendite hulgas oli kutsikaid vaid 44%, mis näitab, et suurem küttimissurve avaldus populatsiooni n-ö põhikarjale. Kütiti 5-8 varem siginud emaslooma ehk karja juhtemast. See ei mõju hästi hundi juurdekasvule ka käesoleval aastal. Küll aga on hea uudis, et kärntõve levik oli huntide seas kolme eelneva aastaga võrreldes oluliselt madalam, mis peaks juurdekasvunäitajaid tasakaalustama.

KOKKUVÕTLIKULT. 2017. aasta 50%-line küttimissurve tõi kaasa huntide arvukuse selge languse, kuid seda leevendas kärntõve taandumine. 2018. aastal vähendati küttimissurvet 35% kanti, mistõttu loodetakse 2019. aasta sügisel andmete ülevaatuse tulemuseks saada Mandri-Eestis paar pesakonda üle 20. Järelikult on tuleval jahihooajal oodata taas 20-30% suuremat küttimismahtu. Küttimislubade jaotamisel proovitakse pöörata rohkem tähelepanu kahjustuspiirkondadesse ning survestada loodusmaastikel elavaid hundikarju vähem. Ulukiasurkondade seirearuanded leiab siit.

Laura Kiiroja