Ammu aega tagasi jagasime paari lühikest videoklippi tutvustamaks Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elavat hallhundi alamliiki, rannikuhunti. Nüüd on loodusfotograaf Maxwell Hohn andnud välja rannikuhuntidest lühidokumentaali.
 

USAs Indiana osariigis asuva Wolf Park loomapargi sotsialiseeritud hundid, kellel me ikka aeg-ajalt silma peal oleme hoidnud, on taas teadusesse panustanud. Seekord aitasid nad Tomski Riikliku Ülikooli (Venemaa) teadlasel Roberto Cazzolla Gattil ja tema kolleegidel leida tunnistust selle kohta, et ka huntidel on eneseteadlikkus.

Öeldakse, et 2020. aasta oli loodushuviliste seas tavapärasest viljakam, sest pandeemia andis võimaluse looduses rohkem aega veeta ning seal toimuvat veelgi tähelepanelikumalt jälgida. Valgevene Naliboki metsaelul hoiti silma peal erilise põhjalikkusega. Filmilindile sai möödunud hooaja hundipõlvkonna sirgumine kevadest sügiseni!

Foto näol on tegu USAs Indiana osariigis asuva Wolf Parki ülesvõttega ajast, mil nad tegid nii loomapargi huntide kui piisonite elu rikastamiseks iganädalasi 45-minutilisi sessioone, kus üks-kaks hunti viidi tugeva piisonikarja aedikusse. Testimise faasist nad kunagi kaugemale ei jõudnud. Enamasti rullisid hundid ennast mõnuga piisonisõnnikus ja imetlesid kauneid sõralisi. Jooksutrenni said loomad aga küll - tagaajaja rollis olid enamasti piisonid. Stressis ei tundunud olevat kummagi liigi esindajad. Pigem oli see vahva ja ohutu vaheldus üksluisele igapäevaelule loomaaias.

2021. aasta kevadel ilmub rahvusloomale pühendatud münt, mis justkui sümboliseeriks hundi huvigruppide koostööd Eestis. Et see jätkuks!

Enne vana-aasta lõppu lühidalt veel "hunditülist" ehk küttimislubadest.

Küsimus, kuidas hundid ökosüsteeme mõjutavad, on teadlasi paelunud pikki aastaid. Üheks vaieldamatuks faktoriks on muidugi tõsiasi, et hundid vähendavad saakloomade arvukust. Teine, väga populaarne, kuid teadlaste hulgas sugugi mitte üksmeelselt kinnitatud viis on nn troofiliste kaskaadide teooria.

Selle teooria järgi muudavad hundid saakloomade käitumist, vähendades sõraliste pikemaajalist viibimist ja taimestiku söömist teatud piirkondades, kus huntidel on neid kerge kätte saada - näiteks jõgede ääres. See lubab jõeäärsel taimestikul paremini kasvada, mõjutades kogu ümberringset elustikku ning isegi jõesängi kujunemist (nt mullastiku erosioone ära hoides). Sellest tehti ka internetiavarustes laialdast populaarsust kogunud video pealkirjaga “Kuidas hundid jõgesid muudavad”.

Hallivatimees rändas aastaga Saksamaa ja Poola piirides üle 10 000 km.
Foto pärineb Saksa uudistelehelt moz.de.

Sisuliselt iga hallivatimehe ja hallivatinaise elus tuleb ette perioode, mil tuleb rännata. Oma sünnikarjast tuleb lahkuda noortel huntidel, kes soovivad ise järglasi saada ning peavad selleks partneri ja territooriumi leidma. Selline iseseisvumisrännak võetakse tavaliselt ette elu teisel talvel. Mõni leiab uue elupaiga kodukarja territooriumile üsna lähedal, teine aga otsustab sootuks tõsisema rännaku ette võtta.