Uudised

Paus hundijahis on arutluse all

Postitas Aasta Loom - P, 20.09.2020 - 13.34
Avapilt
Sisu

Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

 

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

 

See vägagi tervitatav ja üsna rahulikus toonis kulgenud arutelu oli ajendatud EJS-ile esitatud üha sagenevatest ettepanekutest hundijaht 1-3 aastaks peatada, et paremini mõista, kas hundijaht on vajalik või mitte. Teiste seas tegid EJS-ile vastava ettepaneku jahimeeste organisatsioonid Valga- ja Läänemaalt.

 

Arutelus jäid silma kaks olulist murekohta, mis inimesi ettepaneku osas skeptiliseks muudavad: hirm, et lammaste murdmiste juhtumid suurenevad ning hirm, et legaalse jahi keelustamise tõttu suureneb huntide salaküttimine.

 

Uuring: koerakutsikate ja hundikutsikate võrdlus

Postitas Aasta Loom - P, 13.09.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

Foto: Eötvös Loránd University

 

On tõenäoline, et kodustamise käigus aretati valikuliselt koeri, keda oli lihtsam kontrollida ja kes olid sõnakuulelikumad. Et kindlaks teha, kas see hüpotees vastab tõele, uurisid Ungari Eötvös Loránd Ülikooli teadlased, kas võrdsetel tingimustel sotsialiseeritud ja inimeste poolt üles kasvatatud hundi- ja koerakutsikate kuulekuses on märkimisväärseid erinevusi.

 

Selleks kasvatasid ungari teadlased lutipudeliga üles 16 hunti ja 11 koera ning testisid nende käitumist vanuses 3-24 elunädalat. Testitavaid käitumisi oli viis: palli tagasitoomine, kutse peale inimese juurde tulemine, märguande peale istumine, kammimine ning suukorviga jalutamine.

 

Hundikutsikate karm elu

Postitas Aasta Loom - P, 06.09.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

Hundikutsikas Saksamaal Wildenburgi loomapargis, kus autor hunte sotsialiseeris.
Foto:Diana Grandmaire

 

Hundikutsikate suremus on harilikult päris kõrge. Kui pesakonnast tähistab oma esimest sünnipäeva 50% möödunud aastal sündinud kutsikatest, on tegu üsna tavalise aastaga.

 

Video: alati kahtlustav hunt

Postitas Aasta Loom - K, 02.09.2020 - 09.00
Sisu

 

Kui maastikul on tunda pisutki inimese lõhna, näiteks on värskelt paigaldatud rajakaamera või mõni muu inimesega kokku puutunud asi, siis muutuvad hundid hetkega väga ettevaatlikuks ja kahtlustavaks. Huvitav on jälgida ka nende kehakeelt - samm muutub kuidagi õõtsuvaks ja tuikuvaks. Tagakeha laskub madalamale ja saba tõmbub jalgade vahele. Nagu vanal isahundil, nii ka kutsikatel.

 

Tekst ja video: Tarmo Mikussaar

Piinlik lugu Kanadast

Postitas Aasta Loom - P, 09.08.2020 - 21.31
Avapilt
Sisu

Tänavukevadine rajakaamera tõmmis Järvamaalt. Emahunt ületab kopratammi, aga kohkub tagasi, kui märkab puu küljes rajakaamerat.

 

Kanadas Briti Columbia provintsis viidi sel talvel läbi massiline huntide hukkamine. Valitsuse tellimusel tapeti 463 kriimsilma. Ametlik eesmärk oli õilis - ohustatud karibu populatsiooni abistamine. Kahjuks selgus, et uuring, millele valitsus oma otsusel toetus, oli statistiliselt vigane ning hundid hukati ilmaasjata.

 

VIDEO: tänavused hundikutsikad

Postitas Aasta Loom - P, 26.07.2020 - 10.00
Sisu

 

Tänavu kevadel Kesk-Eesti lepikute vahel sündinud hundikutsikad on juuli keskpaigaks parasjagu nii suureks kasvanud, et julgevad oma järjekordse peatuspaiga ümbruses juba ringi kolada ning mõnest lagedamast paigast mänguplatsi teha. Seekord on nad valinud porise metsaväljaveotee, kus avaneb kahele poole hea vaade, kõrval asub suur veelomp janu kustutamiseks ja mõlemal pool kõrgub tihe lepavõsa. Tõelised võsavillemid.

Küsitlus: kuidas eurooplased hunti suhtuvad

Postitas Aasta Loom - P, 12.07.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.

 

Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:

 

  • 93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.