VIDEO: metsiste väiksemad velled

Postitas Looduskalender - K, 13.11.2019 - 14.14
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Videol nähtav laanepüü on toitudes peenikestel kaseokstel minetanud ümbritseva suhtes tähelepanu

Sisu

 

Laanepüü        Tetrastes bonasia

 

Meie looduse suuremate metsaalade põlisasukad on üldjuhul kõige võõra suhtes arglikud. Metsiste väiksemad sugulased, aga seejuures meie arvukaimad kanalised.

Läbi aasta tegutsetakse oma pesapaikade läheduses: peamiselt segametsades, kus kasvavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ja võrsetest toitutakse talvisel ajal.

Septembri ja oktoobrikuul toimunud sügisese „püümängu“ aegu moodustunud püüpaarid võivad vahel kokku jääda kogu talveks.

Suvised noorlinnud sarnanevad pärast sügisel toimunud sulgimist juba vanalindudele.

Laanepüüd on pisikese pea, aga jässaka kehaga.

Isas- ja emaslinnud paistavad pea ühesuurused välja, kaaludes kolme-neljasaja grammi ringis vahel veidi rohkem. Kehapikkus jääb neil alla neljakümne sentimeetri, tiibade siruulatust poole meetri jagu, aga lihtsamalt öeldes umbes tuvi suurused.

Lendu tõusul kostab iseloomulikku „tiivavurinat“ (kes kuulnud see teab). ­On omaette mõistatus, kuidas suudavad suht väikesed linnud sellist heli tekitada - aga kõigil meie kanalistel toimub ju lendutõus „lärmakalt“.

Hall seljasulestik on laanepüüdel kirjatud tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Alapool heledam, mida kirjavad must-kastanpruunid laigud. Tiivad ja küljed roostepruunide laikudega, saba tipus võime märgata mustjat ristvööti. Laanepüüde lühikesed jalad on pruunikashallid, varbaid katavad talvisel ajal narmad, et oleks hõlpsam jäätunud puude okstel turnida.

Isaslinnu kurgualusel võime märgata valges raamistuses, suur musta laiku, silmade kohal erepunast kulmutriipu ja muidugi kuklatutti. Silmavärv on kõigil punakaspruun, nokk väike ja must.

Emaslinnu kurgualune on valkjas ja kuklatutt vaevu aimatav. Üldiselt näib kogu sulestik veidi kahvatumat tooni, kui isaslinnul.

Talviseks arvukuseks hinnatakse viiskümmend kuni sada tuhat isendit. Püüvilega saab linde peibutada, aga ikka see kes mõistab.

Laanepüüde vaatlused: LINK

 

Laanepüü

Laanepüü ( www.loodusemees.ee )

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.