Tuttvart          Aythya fuligula

Kui Olle kaameraga ringi kolab, leiab ikka mõne uue liigi, keda annab ka lähemalt näidata. Inimtühjal tillukesel mererahul käituvad linnud-loomad rahulikult ja on teadlikud valitsevatest ohtudest.

Tuttvardid ja eriti isaslinnud paistavad kevadisel ajal hundsulestikus ning päikesepaistes silmipimestavalt must-valge kontrastsed. Emaslinnud tuhmilt kohvipruunid, aga väiksema tutiga kuklal, kui isaslinnud, kuid silma värvus on mõlemal sugupoolel kollane. Kevadine läbiränne on tänavuseks läbi.

Sulgimise järel, puhkesulestikus ja sügisrände aegu on vana-, kui noorlinnud suht sarnaselt tumepruuni sulestikuga ja nende sügisränne kulgeb sagedamini merekohal.

Need keskmise suurusega sukelpardid pesitsevad madalatel merelahtedel, aga samuti siseveekogudel ja nende arvukuseks võiks hinnata umbes viite tuhandet pesitsevat tuttvardi paari.

Pesitsemiseks valitakse meelsasti väikesaared, aga seal peab olema tihedat taimestikku, kuhu pesa rajada, sama ka sisevetel, aga kliburannad ja taimestikuta rahud neile ei sobi. Meelsasti pesitsetakse väikesaartel koos lärmakate , tähelepanelike ja vaenlaste vastu julgete naerukajakatega.

Sukelpartide toidulaua moodustavad merpõhja asustavad karbid, teod, kakandilised ja putukate vastsed.

Kuigi Eestisse jõuti juba märtsikuus, siis pesitsemisega alustatakse suhteliselt hilja, alates maikuu poolest. Munakurn on sinikael-partidest poole pisematel lindudel suur – kümme muna pole mingi haruldus ja vahel võib see number veel poole suuremgi olla – viljakad sukelpardid.

Lisaks kõigele munetakse veel võõrastesse pesadesse ehk nii liigikaaslaste, kui rohukosklate või rääkspardi, vahel mõne pesitsemisegs hilja peale jäänud sinikael-pardi pesasse.

Veebikaamerast me nende pesitsemist arvatavalt ei näe sest see toimub tiheda taimestiku varjus.

Tuttvardid ( www.loodusemees.ee )