Selleks, et kooruda täiskasvanud kiilideks, väljuvad kiilide vastsed sooja ilmaga veest. Korraga võib veest väljuda tuhandeid vastseid.

Kuna pärast koorumist esimese tunni jooksul on kiil lennuvõimetu ja püsib liikumatult veetaimel, on ta kerge saak ka sellisele linnuliigile, kes tavaliselt kiile ei püüa. Kui õgijate ja mitmete pistrike menüüs on kiilid üsna tavalised, siis väikeste värvuliste nokka satuvad nad harva.

Kiil ei juhtu koduvarblase nokka iga päev, kuid võimalusel sööb neid isukalt. / Foto: Kevin Neal, Flickr.com

Ida-Saksamaal Ostprignitz-Ruppini lähistel oli 2018. aastal tiikidel harilike vesikiilide (Libellula quadrimaculata) massiline koorumine: 30. aprillil, 5. ja 11. mail koorus vastavalt vähemalt 5500, 3000 ja 5800 kiili. 5. mai hommikul külastasid tiike regulaarselt kahe kuni neljaliikmeliste salkadena 20 koduvarblast (Passer domesticus), kes noppisid külmast tardunud kiile ning lendasid saagiga kilomeetri kaugusel asuvate pesade suunas. Näiteks hommikul kell 7.10–7.25 külastas tiike 15 varblasesalka.

Tiike ääristavatel tammidel olid märgid söödud kiilidest – ühe päevaga loendati 240 meetrisel lõigul maapinnalt 900 kiilitiiba, mis tähendab, et söödi vähemalt 225 kiili, kellest 195 olid harilikud vesikiilid, kuid oli ka kuningkiile (Anax sp.) ja rohesilm-tondihobusid (Aeshna isoceles). Seega said koduvarblased kiilidest arvestatava noosi, kuid kui suure täpselt, ei ole teada – samal ajal tegutsesid tiikidel ka kuldnokad (Sturnus vulgaris), räsatas-roolinnud (Acrocephalus arundinaceus) ja lõopistrik (Falco subbuteo).

Kuigi koduvarblase toidulaud on mitmekesine – ta toitub kõigest sobilikust –, ei ole tema kiililembuse kohta väga palju teada. Üksikuid kiilidest toitumise juhtumeid on küll kirjeldatud, kuid ilmselt ei ristu värskelt koorunud kiilide ja koduvarblase teed kuigi sageli.

Fischer S (2018). Haussperlinge Passer domesticus nutzen Massenauftreten des Vierflecks Libellula quadrimaculata als Nahrungsquelle. Oritologische Mitteilungen 70 (7/8): 199–201.

Marko Mägi
Linnuvaatleja