Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

 

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

 

See vägagi tervitatav ja üsna rahulikus toonis kulgenud arutelu oli ajendatud EJS-ile esitatud üha sagenevatest ettepanekutest hundijaht 1-3 aastaks peatada, et paremini mõista, kas hundijaht on vajalik või mitte. Teiste seas tegid EJS-ile vastava ettepaneku jahimeeste organisatsioonid Valga- ja Läänemaalt.

 

Arutelus jäid silma kaks olulist murekohta, mis inimesi ettepaneku osas skeptiliseks muudavad: hirm, et lammaste murdmiste juhtumid suurenevad ning hirm, et legaalse jahi keelustamise tõttu suureneb huntide salaküttimine.

 

Heidame hetkeks pilgu peale sellele, mida teadusuuringud näitavad.

1. Lambakasvatuse teema. Tänaseks on juba mitmeid rahvusvahelisi uuringuid, mis näitavad, et mitteletaalsed meetodid on lammaste kaitsmisel oluliselt tõhusamad, kui huntide küttimine. Näiteks 2017. aastal avaldatud 7-aastane USA uuring näitas, et piirkondades, kus hunte kütiti, oli lammaste murdmisi 3,5 korda rohkem kui piirkondades, kus lammaste kaitsmiseks kasutati mitteletaalseid meetodeid. 

2016. aastal avaldatud ülevaade 12-st teaduslikele standarditele vastavatest erinevates Euroopa riikides ja USAs läbiviidud uuringutest näitas, et:

a) mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on letaalsetest efektiivsemad ning

b) valitsuse poolt tellitud küttimisele ning reguleeritud avalikule küttimisele järgnes SUURENENUD kisklus kariloomadele.

Eestis on mitteletaalsete kiskjatõrjemeetodite kasutamine alles lapsekingades. Laiemalt levinud on vaid elektrikarjuse kasutamine, kusjuures elektrikarjus on tihti üles pandud selleks, et lambad aiast välja ei saaks, mitte selleks, et kiskja sisse ei pääseks. Sellistest 3-realistest elektrikarjustest saab inimenegi kerge vaevaga üle astuda, rääkimata siis hundist või koerast. Karjakaitsekoerad on Eestis kohati väga edukalt kasutusel, kuid siiski alles vähe levinud. Muid mitteletaalseid meetodeid laiemas pildis sisuliselt ei tunta. Siinkohal tuleb rõhutada, et Eestis on ka väga eeskujulikke lambakasvatajaid, kes oma loomi väga hästi kaitsevad. Kuid riigi toetust ja tähelepanu oleks mitteletaalsete vahendite tagamisel kindlasti vaja suurendada.

 

2. Salaküttimise teema. Seisukoht, et legaalse küttimise võimaldamine hoiab salaküttimist kontrolli all, on seni olnud üks peamisi argumente suurkiskjate küttimise lubamiseks. Rootsi ja USA teadlaste poolt 2016. aastal avaldatud kvantitatiivne analüüs näitas, et hundijahi lubamine oluliselt SUURENDAS salaküttimist. Seda saab seletada tõsiasjaga, et valitsuse tasandil kaitsealuste liikide küttimise lubamine saadab inimestele negatiivse sõnumi huntide väärtusest ning kinnistab arvamust justkui oleks salaküttimine aktsepteeritav.

EJSi arutelu oma arvamuse avaldamiseks leiab siit:  https://www.facebook.com/EestiJahimeesteSelts/posts/3353782457998148

 

Viidatud teadustööd:

G. Chapron & A. Treves 2016. Blood does not buy goodwill: allowing culling increases poaching of a large carnivore. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences 283: 20152939. DOI: 10.1098/rspb.2015.2939

 S. A. Stone et al. 2017. Adaptive use of nonlethal strategies for minimizing wolf-sheep conflict in Idaho. Journal of Mammalogy 98 (1): 33-44. DOI: 10.1093/jmammal/gyw188

 A.Treves, M. Krofel, J. McManus 2016. Predator control should not be a shot in the dark. Frontiers in Ecology and the Environment 14 (7): 380-388. DOI: 10.1002/fee.1312

 

Teksti autor: Laura Kiiroja