Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Vastu talve liiguvad paiksed metsised männikutes, vähemal määral männi ja kase segametsades. Metsiste elupaikadeks ei sobi alla kuuekümne aastased  metsad. Nii loendusandmetest, kui metsiste seire kinnitab, et üle poole meie metsiste asurkonnast elutseb saja aastastes metsades.

Septembrikuu teisest poolest alates on metsisekuked liikunud oma nn kodupiirkonda, mis asub üldjuhul kilomeetri ringis kevadisest „metsisemängu“ paigast ja selliste väljakujunenud mängupaikade vanus võib küündida kuni 120 aastani.

Tänavune soe sügis võimaldas lindudel pikalt marjadest toituda, aga talvise toidu ehk kalorivaeste männiokastega linnud endid harjutavad ja selleks vajavad metsised oma lihasmaos kruusa, et toitu peenestada. Kruusa käiakse nokkimas nii metsateedelt, kui metsaojade sängidest.

Viimasel ajal on inimesed kohanud nn „hulle metsiseid“. Suvisel ajal tavaliselt hälbega isendeid ei kohta, aga augusti teisest poolest alates on kohtumised juba tõenäolisemad. Võib olla päris hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone metsisekukk.