Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Juba umbes kuu aega oleme kuulnud nii soojemate, kui ka pakaseliste ilmadega rähnide trummeldamist, millega oma territooriumit tähistatakse. Aga sageli aetakse metsas segamini valgeselg-kirjurähn meie arvukaima esindaja suur-kirjurähniga.

Suuruselt on nad silmaga hinnates sarnased. Kuid meie suurima kirjurähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn, kellel kehapikkust paar, kolm sentimeetrit rohkem ja seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatus samuti veidi suurem ehk üle neljakümne sentimeetrini ning kaal sutsu üle saja grammi.

Ka sulestiku märkame erinevusi: päevakangelase seljasulestik on valgelaiguline ikka nimele kohaselt. Suur-kirjurähnil asetsevad valged laigud ainult tiivanukkidel ja seljasulestik on must. Valgeselja rinnasulestik on kergelt roosakas ja keha küljed kaetud püstviirutusega. Sabaalune luitunult punane ja kirjeldatut saame videost kontrollida.

Valgeselja peakuju tundub veidi kandiline, tinahall nokk veidi pikem, kui teistel rähnidel. Isaslinnu ja noorlindude pealagi (kiird) on punane, täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga. Kogu aasta vältel kantakse sarnast sulestikku.

Kui suur-kirjurähni võime kohata kõikjal ja sageli, siis valgeselg-kirjurähnist paigalinnud elutsevad peamiselt lehtpuu või segametsades, aga ka parkides ja kalmistutel ning võib eelnimetatute läheduses ka lindude toidumaju külastada (Otepääl nägime lindu sageli). Suursaartel pole valgeselga kohatud ja Põhja-Eestiski vaadeldakse harvemini. Ka talvisel ajal otsitakse toiduks peitunud putukate valmikuid, tõuke või vastseid ja seda nii puutüvedelt, kui lamapuudelt.

Juhul, kui suur-kirjurähni sattub valgeselg-kirjurähni territooriumile peab suurem ehk valgeselg-kirjurähn targemaks sealt vaikselt lahkuda.

Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Suur-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähnide vaatlused: LINK

Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK