Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

Meie looduse ainus mürgine, aga samas kaitsealune roomaja tekitab kahetist suhtumist ja neid kohtame soojemate ilmadega looduses liikumas.

Meditsiinistatistika ütleb, et meil juhtub aastate lõikes sadakond salvamist. Kuid inimeste liikumine looduses on märgatavalt sagenenud seoses Covid-19 piirangutega linnades. Kevadised ilmad meelitavad inimesi koos perega loodusesse ja seetõttu on põhjust pöörata tähelepanu ohtudele ja võimalusele saada roomaja poolt salvatud, mis võib paraku juhtuda, aga pigem inimeste endi poolse ettevaatamatuse tõttu.

Videotes ja fotol näete, et rästikute värvus võib olla väga erinev. Rästik  ja nastik võivad mõlemad olla üleni musta värvi, siis on neid teineteisest raske eristada. Nastikul ei ole mürgihambaid, kuid ta võib tema lähedusse sattunud või õrritavat inimest hammustad, aga see pole ohtlik.

Rästik ( www.loodusemees.ee )

Teadma peab, et rästik ei ründa inimest esimesena, ta teeb seda vaid enesekaitseks eelnevalt sisinaga hoiatades.

Mida teha, et konflikti ei sünniks?

• Ära puuduta roomajaid ja palun selgita seda kindlasti pere teistele liikmetele, eriti lastele ja teadvusta külalisi.
• Rästikutega asustatud piirkondades kanna sobivat riietust ja jalanõusid.
• Ära pista mõtlematult kätt paksu rohu või kuluheina sisse veendumata oma teo ohutuses või ka puuõõnsustesse.
• Üle maas lamavate puutüvede astudes kontrolli hoolikalt ümbrust.
• Katsu oma suvekodu hoida hiire- ja rotivabana sest kerge saak meelitab ligi roomajaid.
• Hoida muru oma suvekodu lähemas ümbruses pügatuna.

Kuid inimese tähelepanu on hajutatud võib rästiku salvamine toimuda ilma, et inimene oleks seda isegi märganud. Sel juhul annab „ussihammustust“ muust vigastusest eristada valu piirkonda nahale jäänud jälje põhjal. Rästiku „hammustusjälg“ jätab kaks pisikest kõrvuti asuvat augukest ( vahel kolm augukest, kui rästikul juhtub olema mürgihammaste vahetumise aeg). 

Rästiku mürk sisaldab kahte komponenti: üks levib närvisüsteemi kaudu ja teine lihaseid mõjutades vere kaudu. Sellest tulenevad ka esmaabi soovitused:

• veritsuse sulgemiseks ei tohi asetada jäsemele rõhksidet või žgutti (kunagi seda soovitati) selliselt jääb mürk mõjutama väikest ala ja võib põhjustada kudede kärbumist ehk nekroosi. 
• pole mõtet proovida mürki eemaldada hammustuskoha imemisega (ka seda on kunagi soovitatud) sest augukesed on väga väikesed.
• püüa muuta kannatanu jäse liikumatuks: jalga käepärase vahendiga lahastades või kätt rätikuga kaela riputades.
• kui tead kindlalt, et sa ei ole allergiline glükokortikosteroid preparaatidele, siis Soomes on apteegis retseptivabalt müügil ussi, herilase, mesilase ja vapsiku hammustuste vastane  Kyypakkaus (50 mg hüdrokortisooni). Vaata lähemalt: https://spc.fimea.fi/indox/nam/html/nam/humpil/8/113598.pdf 
• püüa jääda rahulikuks ja rahusta kannatanut, aga kiirusta igal juhul lähimasse arstipunkti või haigla EMO-sse.
• vajadusel helista Mürgistusteabekeskusesse numbril 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.

Lisateavet leiad: https://www.16662.ee/et/murgistusriskid/murgistused-loodusest/rastikuhammustus