Nädal metsas ilma mäkrasid kaamera ees nägemata. Ei käinud peremees nägu näitamas Salumetsa linnakul ega olnud märki ka seni mängulusti täis Soosaarel. Soosaarel vast põhjuseks äsja kaameratele paigutatud vihmakatted, mis võisid kahtlaselt lõhnata. Mägrapere otsustas seega sel nädalal kaamera ette mitte ilmuda. Loodetavasti kasutasid teisi sama linnaku tagumisi urge, kuhu kaamerasilm ei ulatu. 

Aga vaatame siis teisi metsaloomi, kes külla tulid. 

Toomingal lehed langevad, kured kogunevad ja eks ole ka kährikupaaril selge, et varsti peab mägrale eeskotta kolima. Aega veel on, aga hea kui üürikorteril varakult silm peal hoida. Tore näha, et siinsed kährikud terved on ja kärntõbi ei kiusa. Ei ole ju ka mägraperele vaja tüütuid satikaid kallale tuua. Marjasaak on rikkalik olnud ja kährikud parajad pontsakad. 

Uueks külaliseks oli tõhk. Tuhkur armastab urgusid. Kaevab neid ka ise. Kindlasti leiab siit linnakult midagi ka hamba alla. Puhas uudishimu ei ole samuti välistatud. 

Viimaseks külaliseks orav. Linnakul ja selle ümbruses kasvab ohtralt sarapuud. Mõned pähklid juba pudenevad. Oraval pidulaud kaetud. Hea toitev maius. 

Teel Salumäe linnakule jääb rajaveerde vana kask ja selle juurte vahel kasvanud soomusmamplid. Soomusmamplid on ilusad seened, inimesele söögiks aga ei kõlba. Mürgised. Sel nädalal olid seentest järel vaid jalad. Muid jälgi seente ümber ei märganud kui üks väike kaevatud auk. Väga mägra moodi tegevusjälg. Mine nüüd võta kinni, kas sõi mamplid ära mäger või võis oma seentelembust näidata metskits. Mäletame ju kuidas mõni aeg tagasi ta linnakul tavavahelikke noppimas käis.