Lendorava aasta avamise puhul on paras aeg (taas)tutvust teha Rein Marani 1994. aasta portreefilmiga loodusuurijast Juhan Lepasaarest, kes oli üks esimesi Eestis, kes lendoravaga põhjalikult tegeles ja tema käekäigu suhtes muret tundis. Filmis ütleb ta: “Ei teagi põhjust, miks (lendorava) asurkond on hävimise äärel.” Tänaseks teame me rohkem. Vanade metsatukkade vahelised koridorid pn võetud mingisugusegi kaitse all ja lendorava elupaikade parameetreid osatakse paremini hinnata. Õnneks pole lendoravad veel täiesti välja surnud – nagu kardeti alles mõnda aega tagasi. Elame veel!
Filmis on juttu ka teistest liikidest - konkreetselt lendoravast räägitakse ainult filmi esimeses pooles. Filmi otsesõnu väljaütlemata sõnum kõneleb looduse mõjust ja olulisusest eestlase vaimuilmale.

Filmi peategelesasest Juhan Lepasaarest oli pikalt juttu 2023. aasta looma ehk lendorava aasta avamisel möödunud kolmapäeval Tallinna loomaaias. Lisame siia ka mõned fotod samast sündmusest.

 

Lendoravauurija Uudo Timm (vasakult), tulevase lendorava raamatu toimetaja Jaanus Vaiksoo, Keskkonnaameti looduskaitse projektijuht Tõnu Laasi ning lendoravauurija ja Keskkonnaameti ekspert Liisa Rennel lendorava aasta avamisel Tallinna loomaaias 15.02.2023.

 

Kuulajad saalis.

 

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran (vasakult), Uudo Timm, Liisa Rennel ja zooloog ning lendoravaekspert Jaanus Remm vaatavad lendorava aasta avamise arutelu käigus fotot, kus kõneleja on ise puu otsas ja kõrval puul on lendorav. Vestlust juhib Jaanus Vaiksoo.

 

Lendorava aasta avamise päevaks koliti loomaaeda ka eelmisele aasta loomale pühendatud karunäitus koos maalidega Tartu harrastuskunstnikelt

 

... ja fotodega Eesti tipploodusfotograafidelt. NB! Uhkuse asi -  kõnesolev Eesti loodusfotograafide karunäitus on praegu avatud ka Riias Läti Loodusmuuseumis. Tegu on haridusliku sisuga näitusega, mis lisaks ilusatele piltidele õpetab, mis loom on karu, millised on ta tegevusjäljed ja miks teda Eestis kartma ei pea.

 

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Heiko Kruusi