Karu aasta hakkab lõppema ja meenutame sel puhul oti tegemisi - kes praegu magab - ühe videoga Kiviõli I Keskkooli koolilaste rajakaamera ees käivast mesikäpast, kes lükkas ümber soolakupuu. Kas lootis sealt seest midagi leida? Karu tahab ju alati midagi süüa, seda teame juba Puhhi juttudest... videole sekundeerivad koolilaste luuletused, mis kirjeldavad mesikäppa otsimas mesitaru.

 

KARU

Metsas kõnnib väike karu,

otsib suurt mesitaru,

karul kasukas on pruun,

välja näeb ta väga kuum.

 

Varastab ta mett,

peale joob järvest vett,

seeni, marju otsib,

metsas ringi lontsib.

 

Siis kui karu magab õndsat und,

väljas langeb pehmet lund.

 

ELSA MARIA LAANEPÕLD
I s klass
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

 

 

KARU

Metsas kõnnib karu.
Mis küll temal arus?
Leidis karu mesitaru,
mesilased olid marus,
tegid karule nad säru,
karu kaotas oma aru.
Karu pistis plagama,
ruttu onni magama.

 

SERGO VÄLIMÄE
3b klass
Türi Põhikool

 

 

NÄLJANE KARU

Karuott see märtsis ärkas,
siis kui kevad vaikselt tärkas.
Kõht tal oli väga tühi,
kostus sealt vaid kõva mürin.

 

Ei olnud alles ühtki rasvavolti,
ei telli ta ju metsa Bolti.
Kuna palju kaalu kaotas,
siis söögikraami lauale laotas.

 

Kapis valik oli kesine,
kuivanud kaerakook, mis veidi mesine.
Otil mure tõsine,
näljast suu nii vesine.

 

Kurvalt istus karuott,
järsku sisse astus rott.
Hüüdis rõõmsalt: “Kulla Ott,
siin on sinu meepott!”  

 

MARTA SUITSBERG
6b klass
Türi Põhikool

 

 

EESTI KARU

Õnnelik on Eesti karu,

ei ta vaja mesitaru.

Kui on metsas marju, seeni-

ei kohta aias teda keegi.

Kuigi tuntud kiskjana,

harva loomi murrab ta,

sest meie metsas, pole ime,

et toit tal kolmekäiguline.

Salatiks ta taimi õgib,

pearoaks seenepraad tal sobib.

Lõpuks sipelga-kisell,

kõht saab täis ja meel on hell.

Nõnda, suure hoolega,

talveks kogub rasva ta.

Siis kui närtsind karukell,

läeb talveunne karusell.

Ta magab koopas kogu talve

ja ärkab üles kevadel.

Siis ennäe imet, koopas tal,

seal paksu lumeteki all,

on imeasi juhtunud

ja pojakesed sündinud.

Nii on see igal aastal

ja algab jälle kogu trall!

 

RAFIEL SIREL
4b klass
Ülenurme Gümnaasium

 

 

METSAISAND

Kõnnin koju,

rõõmus meel,

mesikäppa jälle näen.

Jooksen talle vastu ma,

kallistan ja paitan ka.

Metsaisand suur ja paks,

tal on veelgi suurem jaks.

Koos me sööme metsamarju,

suur kuusik pakub varju.

Pärast aasal hullame,

koos oma koju tallame.

Aga kõik see oli uni,

kuni isa koju tuli.

„Nägin täna karumõmmi,“

ütles isa, andis kommi.

CHRISTINA MURULAID
6.klass
Simuna Kool

 

 

MÕMMIKU TEEKOND

Mõmmik kõndis mööda aasa,

nägi oma sõpru.

Mõmisedes kutsus ta teisi endaga kaasa:

„Lähme vaatame põtru!”

 

Sõbrad mõmmikuga kaasa ei läinud,

vaid pöörasid hoopis selja.

„Eks me ole seal juba käinud

ja peame koju jõudma enne kella nelja.”

 

Mesikäpp, julge nagu ta on,

tatsas ikka edasi.

Tee peale ette hüppas talle konn,

soovitas mõmmikul minna tagasi.

 

Mõmmik asus pärima,

et miks ja mille pärast.

Hinges hakkas närima,

koju minna tahaks.

 

Mõmmik kodu poole siis

vaikselt hakkas kulgema.

Mõttes helises tal viis,

mis pani silmad sulgema.

 

Kui kodu juba paistis,

läks mõmmikul rõõmsaks meel.

Ta mu lõhna haistis

ja sammu kiirendas veel.

HELERIN SEERA
7c klass
Türi Põhikool

 

 

KARU

Karu elab metsa sees,

sügaval koopas, mitte vees.

Päeval mööda metsi trambib,

öösel koopas magab või jandib.

 

Karu toit ka teised loomad,

eks metsamarjad käivad kah,

lemmiktoiduks kaer ja mesi,

rüüstab mesilinnupesi.

 

Talvel magama läeb ta,

poegadega maha saab.

Karuperes mitu poega,

kevadel nad armsa moega.

 

AKSEL KUKK
8a klass
Türi Põhikool

 

 KARU

Karu on üks maias loom,

mesi on ta armastus ja hool.

Kui seda saaks ta veel,

siis parem oleks kohe meel.

 

Kalapüügis on ta osav käpp,

sellest kunagi ei väsi mesikäpp.

Ja marju armastab ta ka,

neid võiks süüa nõnda, et tühi kogu maa.

 

Tal seljas kaunis kasukas

mis tuleb kasuks ka.

Külma eest see teda hoiab,

kuni kevadpäike koidab.

 

Igaüks meist karu tahaks,

see kohe naeratuse näole manaks.

Kaisukaru koju too

ning nõnda endale hea tunne loo.

 

EMILI TEESALU
6b klass
Türi Põhikool

 

Kokku osales tänavu aasta looma luulekonkursil "Karul kõned kavalad" 204 eestikeelset luuletust 27 erinevast koolist, lisaks veel ka mõned vene- ning ukrainakeelsed luuletused. Auhinnareisiga pärjati 35 loometööd ning 8 juhendajat. Kõige aktiivsemad riimisepad olid sel aastal Rocca al Mare Koolist, Türi Põhikoolist ning Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist. Kõige nooremad luuletajad Paikuse Lasteaiast ja Tallinna lasteaiast Naeratus. Peale luuletuste leidus ka mõningaid proosalugusid.
Konkursi korraldasid sel aastal Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee koostöös RMK-ga.

 

Helen Arusoo