Linnuvaatleja

Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks.

 Linnusõnnikul ehk guaanol on oluline roll inkade impeeriumi ajaloos. Peaaegu 4000 kilomeetri ulatuses Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikul ja sisemaal Andides ning Amazonases laiunud impeerium ei olnud põllunduseks soodne, mistõttu niisutati ja väetati põlde erinevatel viisidel. Rannikult kogutud merelindude guaano oli oluline põldude väetis, aga samuti oluline ekspordiartikkel, mida veeti koguni rannikust 600 kilomeetri kaugusele sisemaale Machu Picchusse.

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 9. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli üheksandas voorus kokku 116, kellest algajate küsimustele vastasid 98 ja edasijõudnute omadele 18.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 29 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Edasijõudnutest juhib enne viimast vooru Camilo Carneiro 43 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 41 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 40 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 45 punktiga esikohta Kaidi Erik, Katrin Hermaste, Kaili Orav ja Andres Tamm.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. oktoobrini.

9. vooru küsimused leiate siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Liikide kaitse edu seisneb elupaikade kaitses. Siiski on vaatamata elupaikade kaitsmisele või nende loodussõbralikumale majandamisele Euroopas lindude arvukus – eelkõige maaspesitsejate arvukus – nii mandri Euroopas kui ka Suurbritannias ja Iirimaal vähenemas. Selle põhjuseks on inimmõju, eelkõige intensiivpõllundus (Linnuvaatleja teadusuudiseid selle kohta saab lugeda siin ja siin).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude rände suund kas põhjast lõunasse või vastupidi on eelkõige tingitud toidust – liigutakse just aladele, kus toitu on piisavalt. Paljud mägiste alade linnuliigid, keda on ligikaudu 10% kogu linnustikust, aga rändavad sageli ka üles-alla kõrgusgradiendil. Mis sunnib mägiste piirkondade linde elupaika vahetama?

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Illustreeriv foto Arne Ader

Soorüdid ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 8. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli kaheksandas voorus kokku 125, kellest algajate küsimustele vastasid 106 ja edasijõudnute omadele 19. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 40 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib kaheksa vooru järel Camilo Carneiro 39 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 36 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 35 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 40 punktiga esikohta 6 osalejat.

Margus Ots, linnuharulduste komisjoni esimees

Septembrikuu tormised ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki. Kui reedel, 25. septembril vaatles ja pildistas loodusfotograaf Roger Erikson Läänemaal Põõsaspea neemel põhja-tormilindu (Puffinus puffinus), siis eile, 29. septembril pildistasid Soome linnuvaatlejad Annika Forsten ja Antero Lindholm samas kohas ameerika vihitajat (Actitis macularius).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Illustratiivne foto Arne Ader

Virtsu tuulepark ( www.loodusemees.ee )

Viimastel aastakümnetel rajatud tuulepargid on piirkondades, mida läbivad ka linnud rändeteel. Sageli on tuulepargid neile ohuks: linnud hukkuvad vastu elektrituuliku masti lennates või tiivikulaba löögist. Sealjuures on inimkonna suurenevat energiavajadust arvestades üha uute tuuleparkide rajamine jätkuvalt päevakajaline.