Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 57, kellest algajaid 35 ja edasijõudnuid 22. Kõigile viiele küsimusele vastasid algajatest õigesti 5 ja edasijõudnutest 10 osalejat. Nelja vooru järel juhib edetabelit algajate hulgas Maia Mikk siiani maksimaalse võimaliku 20 punktiga ning edasijõudnutest Urmas Männik 19 punktiga.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta?

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru vastuseid ootame kuni 28. juuli südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

4. vooru küsimused leiab siit:

Kasvava inimkonna toitmine nõuab põllumajanduslike alade laiendamist. See aga toob kaasa keskkonnamuutusi, millega paljud liigid kohaneda ei suuda.

Kuna juuli lõpuks kasvavad valge-toonekure pojad lennuvõimeliseks ning enamus lahkub juba augustis Aafrikasse, on käes viimane aeg valge-toonekure selle-aastased pesitsusandmed teada anda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesitsusandmete kogumiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Juhul, kui oma kodukoha valge-toonekure pesa andmeid kaardilt ei leia, saab igaüks puuduvad andmed ise sisestada.

Laupäeval, 5. augustil tähistab Vaibla linnujaam 30 aasta möödumist tegevuse algusest.

Vaibla linnurõngastusjaam asutati Võrtsjärve põhjakaldale 1987. aastal ornitoloogi Heinrich Veromanni eestvedamisel ning linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja taas alates 2015. aastast. Püügihooaeg kestab Vaiblas tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni.

Sünnipäeva programmi ja registreerimisvormi leiab Vaibla linnujaama kodulehelt www.vaibla.net. Linnujaama ajaloo kohta saab lugeda siit ning koondtabeli Vaiblas aastatel 1987-2016 rõngastatud lindude kohta leiab siit.

Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. Ka poegade kasvatamine on linnuvanematele stressirohke periood, mil piisava toidu tagamiseks on juba pesitsemise alguses oluline leida koht, kus on tagatud piisav toit nii poegadele kui ka vanalindudele.

Rasvatihase kaameraga pesas lennuvõimestusid kõik kaheksa poega ning lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Rasvatihase poegade väljalendu saab järele vaadata lisatud videost (salvestas Urmas Lett, EENet):

Rasvatihase kaameraga pesast lahkusid täna hommikul kuus suuremat poega, kellest vanimad olid 20-päevased. Kaks väiksemat, teistest 3-4 päeva nooremat poega jäid aga pessa. Mis saab edasi pessa jäänud poegadest?

Kell 10.40 oli kaks poega veel pesas

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi: