Looduskalender Vikerraadios

Põmmpea, hallpea-rähnist

Postitas Looduskalender - L, 05.10.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn pihlamarjaga

Hallpea-rähn pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel tulin metsaretkelt ja nägin koos sõpradega, kuidas mu maamaja pööningul üks lind ikka põmm ja põmm vastu pööningu aknaklaasi prõmmib. Tuulekastid on majal lahti ja suvel teevad sinna pööningu serva pesa nii linavästrik kui ka kärbsenäpp. Seekordne tegelane aga oli suurem ja rohelisem ja järjekindel põmmpea.

Sai siis toodud redel ja pööningule mindud. Suurest peaga klaasi vastu tagumisest lebas heinte peal maas roheline rähn – hallpea rähn. Juba kevadel olin olnud murelik, sest ühtegi hallpead polnud metsas enam hüüdnud. Ümberringi on palju metsa raiutud ja neil polegi enam kusagil olla. Ka nüüd mürises naabruses harvester. Ka öösel. Pole siis ime, et linnud majja põgenevad.

Lugu hiirvaikusest ja kaelushiirest

Postitas Looduskalender - R, 04.10.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus 

Kaelushiir lehesajus www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Näsiniintest

Postitas Looduskalender - P, 29.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Näsiniin

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Kirjutasin kolmapäeval “Eesti ravitaimede” raamatusse peatükki ühest üsna mürgisest taimest – näsiniinest.

Ausalt öelda on mul isegi hirm temast kirjutada, sest ta on ikka päris mürgine taim. Aga vanarahvas on temast abi saanud just oma katkiste hammaste puhul – polnud ju tollal hambaarste – tavaliselt saadi abi sepalt ja tema suurtest tangidest. Seega oli proovimine asja väärt ja väidetavalt ka näsiniineoksaga hamba torkimine või näsiniineviina hambaauku tilgutamine hambavalu ära võttis. Aga et temaga koguni sügelistest lahti saadi, siis ta ikka üks korralik mürk on. Seepärast ärge hakake katsetama ja minge parem hambaarsti juurde.

Maasapist ja tema võluväest

Postitas Looduskalender - L, 28.09.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik maasapp

Harilik maasapp ( www.loodusemees.ee )

Aasta tagasi, kui raamatu “Eesti ravimtaimed” esimesele osale kaanepilti valisime, lõin ritta ka “Eesti NSV ravimtaimede” viis trükki ning maikellukese ning pärnaõite kõrval oli viimasel trükil kaanel üks kummaline taim. Ja alles sisust pilte võrreldes sain teada, et see on maasapp.

Küllap olin teda looduses varem mõnel korral kohanud, aga nimega nimetada teda ei osanud.

Maasapp on selline väike roosa õiega nõrga varrekesega lilleke, mis õitseb just suve lõpupoole, kui teised taimed on oma lopsaka kasvu lõpetanud. Kes on mägede alpiaastadel taeva poole lahtiolevaid kelluka moodi emajuuri näinud, siis nende kiduram ja rohkemaõielisem koopia ta on.

Künnivaresed

Postitas Looduskalender - R, 27.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Künnivaresed ja hakid

Künnivaresed ja hakid ( www.loodusemees.ee )

Igal sügisel saabub äkki päev, kui mu aeda saabub kamp künnivareseid. Suviti käib siit toitu otsimas üksik paar, aga just septembrikuus tuleb suurem kamp. Enamasti endast jupp maad väiksemate halli kaelasalliga hakkidega.

Künnivares on selline tavalisest varesest veidi suurem lind, üdini must, ainult tema nokaosa on hele, luukarva. Selline tunne on, nagu oleks tal must sulisnahk natuke väikeseks jäänud ja poolele kolbale pole seda enam jagunud. Nokaots on tal enamasti veidi määrdunud ja hallikas. Aga võib juhtuda, et ajame teda suve lõpus segi ka rongaga, sest künnivarese noorlindudel võib nokk ja nägu tõesti ka must olla.

Koputaja

Postitas Looduskalender - P, 22.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Ma olin juba mures, et hommikuti pole ühtegi koputajat.

Umbes sel ajal see alati juhtub. Kuuled koos päikesetõusuga valju koputust uksele. Kui end soojast voodist välja vead ja ukse lahti teed – siis pole seal kedagi. Hakkad askeldama ja jälle koputus, seekord maja teisest küljest. Meenutab natuke seda linakaupmeest filmist “Suvi”. Siis aga näed aknast, et hoopis väike linnuke harutab su akna vahelt kogu linaluu laadungit välja.

Rasvatihane

Rasvatihane ( www.loodusemees.ee )

Jõhvikas

Postitas Looduskalender - L, 21.09.2019 - 09.09

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Teisipäeval käisin jõhvikal. See on igasügisene riitus.

Aga suur oli minu üllatus, kui soolagedale jõudes oli see küll ilusaid helepunaseid marju täis, aga nende teine külg oli veel üsna roheline.

Jõhvikate valmimise ajaks peetakse septembri teist nädalavahetust ja enamasti see nii ongi. Aga tänavu mitte. Paljud ütlevad, et mis sellest, et viid marja koju ja küll ta järelvalmib. Ilmselt valmibki, aga marjades ei ole seda mahlasust ja magusust.

Mina korjan jõhvikaid soos just maitse järgi. Mõni väga suur mari võib olla ka ilus tumepunane, aga täiesti mõru. Ja on tulihapusid marju, mis näo krimpsu tõmbavad. Aga on täiesti magusaid pohlamaitselisi marju. Helepunane värv ei tähenda muideks sugugi, et mari on toores, toores on rohekasvalge küljega mari.

Viirpuumarjad

Postitas Looduskalender - R, 20.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Karvane viirpuu 

Karvane viirpuu www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves meeldis mulle just sellisel sügise alguse ajal, ilusate päikeseliste ilmadega, lebada maja taga kraavis, mille kohal oli kõrge ülekasvanud viirpuuhekk. Vaikselt võis siis vaadata taevas liuglevaid pilveloomi ja nosida maha kukkunud punaseid viirpuumarju. Kui vend ja naabrilapsed kampa tulid, siis läks ikka võistluseks, et kes sülitab viirpuukivi kaugemale.

 Alles hiljem sain ma teada, et viirpuu on sugulane roosidega ja õuntega. Tal on viietine ilus valge õis ja see punane “mari” on õunvili ja kivi asemel on tal sees viis kõva kestaga seemnekest. Lähemal vaatlusel meenutavad need seemned pisikesi oranže mandariinilõike, kuivades aga kollast luud.

Elupuu käbid

Postitas Looduskalender - P, 15.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siisike elupuul

Siisike elupuul ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal elupuudel käbisid. Mõni puu on suisa kollane, teisel, noorukesel kollaste käbirüüsidega seelik seljas. Ausalt, mina ei mäleta varasemast sellist pilti.

Küllap on aasta selle kultuurtaime jaoks soodne olnud, armastab ta ju püsivat sooja ja niisket kliimat.

Eestis kasvab elupuid kahte liiki, harilik elupuu ja hiigelelupuu. Viimane on suutnud siin ka mõnedes vanades mõisaparkides seemnest üles kasvada ja muidu nii külmaõrna puu seemikud on vastupidavamad.

Elupuude peamine kodumaa on kaugel Ameerika läänerannal, aga teadlased on leidnud, et ta on vanasti ka Euroopas looduslikult metsades kasvanud, nüüd on ta siin vaid pargipuu.

Hallrästa kädin

Postitas Looduskalender - L, 14.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Hallrästas pihlamarjaga

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.