Video

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Bea, LK foorumist

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Juba jaanuarikuus muutus rähnide tegutsemine aktiivsemaks ja tähelepandavamaks. Ahto videol näeme valgeselja tegutsemist metsas ja Bea salvestusest lindu hoopis lähemalt.

Kohates looduses rähni tegutsemas, kiputakse kirjusid linde sagedasti suur-kirjurähniks pidama, aga võimalusel tasuks siiski proovida lähemalt uurida. Eriti, kui tegutsetakse leht- või segametsas, mis lehtpuude enamusega. Okasmetsas tegutseja võibki enamalt jaolt suur-kirjurähniks osutuda.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalu laht on jäätunud suureks lagedaks väljaks ja šaakalite rajad paistavad nüüd talvel kulgevat laiemas kaares, meri pole enam takistuseks, mis hoidis loomad kindlamalt rannaaladel. Kahe šaakali jäljerida ongi nähtud üle lahe kulgemas.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

Kobras ehk piiber         Castor fiber

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Foto Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Luukaritsate parv forellikoelmul. Sellist massi pole varem näinud

Luukarits          Pungitius pungitius

Luukaritsad käivad koelmul kudepesadest väljauhutud forellimarja otsimas. Kudepesasid väikesed kalad ei suuda rüüstada. Forellimarja koorumise ajal, arvatavalt aprillikuus on nad jälle kohal jahtides koorunud forellivastseid. Muul ajal aastast otsitakse toiduks nii erinevaid põhjaloomakesi, aerjalisi, zooplanktonit, kui surusääskede vastseid.

Video Ahto Täpsi

Oma 30-meetrise veeseinaga on Valaste juga Toila vallas nii meie, kui kogu Baltimaade kõrgeim. 

Valaste juga ei ole looduslik, vaid jõuab oma asukohale kuivenduskraavi kaudu, mis kaevatud  liigvee ärajuhtimiseks Valaste ojast.

Oma pidevas muutuses olevate jääskulptuuridega on nimetatud koht maaliline just talvel.