Video

Video salvestas Ahto Täpsi

Hommikused toimetamised toimetatud

Teder      Tetrao tetrix

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.  

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Viimasel aasta kolmandikul, pärast eelmise aasta pesakonna iseseisvumist elasid rebased üksikeluviisiliselt. Aga nagu videost näha hakatakse pisitasa paarilist otsima, kuigi uudishimutsejad ei pruugi sugugi kokku jääda. Video alguses näeme, et esimesena kaadrisse jäänud emasloom sallib juba võimaliku partneri kohalolekut (nende omavahelist käitumist on videos päris huvitav jälgida).

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Poissmeeste seltskond

Punahirv       Cervus elaphus

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.