Kobras

Paar nädalat tagasi hakkas kopratammi juurde paigaldatud kaamera uduseid pilte saatma, aga loodusemees Martin Piispea ei läinud kaugele metsa kohe vaatama, et milles asi. “Iga päev tuli mõni udune pilt,” ütleb Martin. Selgus, et kohalik kobras tahtis veel ühe tammi ehitada ja haaras ka toomingatüüka järele, mille külge oli paigaldatud kaamera – eks oli hea lähedalt võtta. Nali oli aga selles, et kaamera töötas ka risuhunnikus edasi. “Hea, et kaamera sattus tammi välimisse kihti ja mitte muda sisse,” on Martin rahul.

2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõigile neljateistkümnele Eestist leitud nahkhiireliigile, kelle kohta kogutakse niipalju andmeid kui võimalik.

„Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,“ kõneleb nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“

Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia, selleks annavad nõu eksperdid ka nahkhiiresõprade Facebooki grupist.

Ave Kruuseli foto "Kobras lörtsis" fotonäituselt "Kopral kodu kaldavees". Näitus on avatud RMK Tallinna kontoris 31. jaanuarini 2020.

Elupõline koprauurija Nikolai Laanetu meenutab kopra-aasta lõpus, kuidas esimesed koprad Eestisse toodi ning mida see meie loodusele on tähendanud. Ühtlasi arvab suur kobraste eest kõnelejana, et inimestele, kes piibrit oma maa peal lubavad elada, võiks maksta kompensatsiooni. Kobraste ja inimeste suhted peavad paranema!

Nikolai, kes selle peale omal ajal üldse tuli, et kobras Eestisse tagasi tuua?

Tsirkuseartist Viktor Siltšenko sõnul saab kobrast veenda ainult kallistustega! Vaata Youtube´is 2018. aastal tehtud teleintervjuud, kus kobras on koos tsirkuseartisti Viktor Siltšenkoga telesaates otsestuudios.

Kaks nädalat tagasi kirjutasime koprapojast-leidlapsest, kelle kasvatasid üles inimesed ühes Venemaa kauges Uurali külas 2011. aastal ja tundsime huvi, mis temast edasi sai ja et kas keegi lugejatest teab kopra kohta uut infot. Üleskutse peale kirjutas Looduskalendrisse Tatjana, kes leidis Livejournali kodulehelt 2014. aasta artikli, kus kirjutas ajakirjanik Jelena Pomortseva järgmist:

Lisame aasta lõpu puhul mõned toredad luuletused vägeva „majaehitaja“ auks, mis sai tehtud laste luulevõitluse auhinnaretkel Esna 100-meetrise kopratammi juurde, mis on Eesti pikim.

Aasta looma räpilugu

Lisete Ilves (3. klass, Võru Kreutzwaldi Kool)

Pööripäeva aegsed hämarad ilmad sobivad koprale, sest ka muul ajal eelistab piiber tegutseda hämaras või suisa pimedas. Nagu meie targad esivanemad, võtab majajas talvel asju rahulikus rütmis. Sobiva ilma korral käib väljas toitumas, pakase korral aga on kenasti oma kuhilas ja maiustab sügisel kogutud talvevaruga.

Video autor: Remek Meel

Venemaalt pärit videos näeme mõne kuu vanust koprapoega, kelle inimesed surmasuust päästsid ja kes elab nüüd ühe naisterahva hoole all.  On tore kuulata, millist häält teeb koprapoeg – väga sarnast inimese titale. Ja on tore vaadata, kui sarnased on kopra liigutused inimese omadega.

Lapsed ronisid möödunud reedel luulevõistluse auhinnaretkel Eesti pikimale kopratammile Esnas ning imestasid selle pikkust: kui kõik kolmkümmend inimest seisis rivis tammil, ei ulatunud nad isegi veerandini paisust. Tõesti, 100-meetrine tammi on üks väga pikk tamm! Teadaolevalt Eesti pikim.

Tänapäeval, kus inimene on vetevõrkusid tundmatuseni muutnud, võib piibri taastamistegevus muutuda lausa märgiliseks. Selle eest ei pea inimene kallist raha maksma, et üht märgala taastada – kobras teeb kogu töö ära "tasuta".

Loomulikult on inimese ja kopra konflikt seda suurem, mida intensiivsemalt me maid kasutame ja on kohti, kus kuivandamisest ei pääse. Sellistest paikadest peab kobras taanduma. Seda enam peaksime soodustama kopra tegevust paikades, kus loom inimese majandustegevust ei häiri, näiteks Emajõe Suursoos.