Lapsed ronisid möödunud reedel luulevõistluse auhinnaretkel Eesti pikimale kopratammile Esnas ning imestasid selle pikkust: kui kõik kolmkümmend inimest seisis rivis tammil, ei ulatunud nad isegi veerandini paisust. Tõesti, 100-meetrine tammi on üks väga pikk tamm! Teadaolevalt Eesti pikim.
Peaaegu kuivanud allikate vahelt paistis tammi ehitusvõtted kenasti kätte: kui tammi harjal ronides jäid saapad ühel pool tammi jämedate kokkutassitud okstesse kinni, siis teisel pool oli pind sile ja mudaga kenasti ümaraks mätsitud. See andiski märku, et tegu pole millegi muuga kui kobraste kätetööga – majajas paneb oksad paika ja siis tassib neile muda ja juurikaid peale just vee voolupoolsele küljele. Kopratammi läbilõige on alati selline, et mudaga mätsitud pool takistab vee pealetungi. Pärast valmimist jääb tamm umbes 45-kraadise nurga alla vett tagasi hoidma. Sellel printsiibil ehitavad tammi ka inimesed.
Saime ka teada, et kobras on vanast pesast tammi lähedalt ära kolinud. Põuase suve tõttu ei jäänud tema sissepääsu-urud enam vee alla ja kobras oli sunnitud tammi teistpidi tööle panema: nüüd paisutab tamm vett vahetult enne jõesilda ning kopra uus kodu kõrgub vahetult silla taga. Tamm töötab praegu valepidi, aga nii väikeses vooluga paigas pole kopral vajadust seda teiselt poolt ümber mätsida. Fotole piibri kätetöö detailiderohkus paraku ei jää, tuleks ise kohale minna tammi vaatama!
Lisame siia ka mõned toredad luuletused vägeva „majaehitaja“ auks. Aasta lõpuks paneme kopra kodulehele kõik võiduluuletused üles.
Tarmo Mikussaare fotod
Kopral kodu kaldavees
Sten Petti ja Tony Kukk (4. ja 5. klass, Ülenurme Gümnaasium)
Kopral kodu kaldavees,
ta ka muidu vahva mees.
Närib nii, et must on maa,
ei tal iial küllalt saa.
Tal materjali ehituseks vaja,
sest valmima peab euronõuetega maja.
Uhked käigud ja süsteemid,
seintel üles pandud skeemid.
Koprakuhil tugev kui tamm,
ei sealt üle käi meie ramm.
Vaata ja vaid imesta,
ära ära minesta.
Kadestusega ma tõden,
tahaks olla kopra õde.
Kannaks uhket kasukat ja
puutööd teeksin tasuta.
Oleks vegan, poleks tõre-
lubaks nuusutada nõre.
Ära nina kirtsuta,
ega liialt pirtsuta.
Ise oma kodu valvan,
me ju pole üldse halvad.
Jah, silme ees meil siht on selge,
elu Eestis tundub helge.
Kobras
Hans Kristjan Pärnoja (5. klass, Kohila Gümnaasium)
Ma vara läksin kalale
ja sattusin ma alale,
kus maha langenud mitmed puud
ja seda teinud kopra suud
seal kaldarohus sulpsas-solberdas
üks kollahambaline kobras.
Ei mõelnud pikalt nagu niuhti
ma temast tegin pildi viuhti!
Nüüd kobras instas vägev staar
on like saanud sada-paar.
Asjalik kobras
Madis Kahro (5. klass, Laagri Kool)
Elas kord jõekaldal kobras,
vetikate sees tema sobras.
Ehitas puuokstest tammi,
end varbaküünega kammis.
Puuvõrseid, veetaimi nosis
ja kopratari ta kosis.
Tegi perele hunniku - pesa,
nii lahe on olla ju isa!
On kobras üks asjalik vend,
aasta loomana tutvustab end
Kui sul kopra nimest saab siiber,
siis ütle temale piiber.