Aasta loom 2019

Kopra naaber – saarmas
Avapilt
Aasta Loom L, 23.03.2019 - 14.32
Sisu

Kopraradadel liikudes on üheks minu sooviks alati olnud kohtumine saarmaga. Teda kohata aga ei ole lihtne! Selleks peab olema õnne. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega loom. Võrreldes kopraga, kelle arvukus jääb 15000-19000 looma vahele, on saarma arvukus meil ligi kümme korda väiksem – hinnanguliselt 1500-2000 looma.

 

Saarma keha on pikk ja sale, jalad võrdlemisi lühikesed. Saba on jäme, moodustades üle poole kehapikkusest. Tema ees- kui tagajalgadel on viis varvast, mille vahel on ujulestad. Voolujooneline keha ja ujulestad on eeldused olemaks meisterlik ja osav ujuja! Keha värvus on pruun, seljapool tumedam ja kõhupool heledam. Isasloom on emasest suurem.

 

Esmaleid - aasta loomal kopral leiti uus parasiit
Avapilt
Aasta Loom L, 16.03.2019 - 10.00
Sisu

Laboris pildistatud kopra lest Xenocastor fedjushini - esmaleid Eestis.
Foto: Kaarel Sammet

 

Kullavere JÜ jahimees Olavi Kool küttis käesoleva aasta veebruaris Conniber-tüüpi püünisraudadega Jõgevamaalt Mustvee vallast Tarakvere küla lähedal talu tiigist kopra. Looma jahtudes ronis tihedast aluskarvast pikematele kattekarvadele päratul hulgal pisikesi heledaid tegelasi.

Olid teised väiksed nagu tolmukübemed. Kogenud kütina oli Olavi varemalt kokku puutunud kopramardikatega. Need on umbes kirbu kasvu ja värvi kopra kasukas elutsevad parasiidid.

Enamasti pole neid massiliselt. Seekord nähtud olendeid polnud Olavi varem kopral kohanud. Piibrile on looduse poolt kaasa antud isiklik kamm (üks tagavarba küünistest on jagunenud kaheks) nende väljarookimiseks ja karvastiku hooldamiseks.

100-meetrine kopratamm Esnal - aasta hiljem

Postitas Aasta Loom - L, 09.03.2019 - 15.00
Avapilt
Sisu

Esna koprad on kaskesid langetanud märtsis 2019.
Foto: Ingmar Muusikus

 

Saja meetri pikkusi koprapaise tuleb Eesti oludes harva ette. Ühe säärase
suurehitise rajas Esna allikate koprapere. Ilmselt valmis soist allikaala
poolitav tamm juba 2017. aastal. Töökad loomad olid teinud varakult ja enese
teadmata Eesti juubeliks sümboolse kingituse. 2019. aastaks on pilt maastikul
mõnevõrra muutunud.

 

2018. aasta veebruaris võis maa-ameti kaardilt Esna kopratammi pikkuse üsna täpselt
ära mõõta. Ühtekokku tuli pea 100 meetrit! Et ehitustöö liiga sirge ei oleks, olid
vesiehitajad teinud tammile mõned käänud sisse. Paisu teine ots kadus üle vee
sookaasiku vahele. Kohapeal mõõdulindiga tammi üle mõõtes jäi sajast meetrist
natuke puudu - 95 meetrit sai Esna tammi pikkuseks.
 

VIDEO: Kobras lumisel maastikul

Postitas Aasta Loom - L, 02.03.2019 - 19.41
Sisu

 

Kui tänavune talv peaks veel jätkuma, tasub kindlasti juhust kasutada ja üle vaadata mõni suvel silma jäänud kopra pesakuhil - kui erinev näeb sealne ümbrus välja talvel! Aastaid kobrastega tegelenud loodusfilmimees ja terioloog Remek Meel tutvustab oma videos muu hulgas põgusalt ka ühte piibrite hiigelpesa, mis talvisel maastikul lausa müstiline välja näeb. Käesolev video on esimene 10-osalisest kopralugude sarjast, mis aasta jooksul Euraasia suurima närilise tegemisi lähemalt tutvustab.

Kopra naaber – mink ehk ameerika naarits

Postitas Aasta Loom - L, 23.02.2019 - 13.35
Avapilt
Sisu

 

Kopraradadel liikudes võib seal kohata ka teisi poolveelisi loomi. Kõige sagedamini näeb ameerika naaritsat ehk minki.

 

Võrreldes kopraga on mink üsna väike tegelane. Algajal loodusvaatlejal võib tekkida hoopis küsimus, et kas see on nüüd saarmas või mink? Mink on väike, tema keha tüvepikkus jääb 30-47 sentimeetri vahele, saarmas on mingist aga poole suurem – keha tüvepikkus on 60-90 sentimeetrit. Nii nagu poolveelistele loomadele ikka, meeldib mingile ja saarmale tegutseda ka veest väljas, kalpsates kas jää-äärel või piki veekogu kallast. Siis õnnestub näha ka nende saba ja saab määrata, kummaga tegu, puhtalt selle järgi. Mingi saba on ilus ja kohev! Saarmal aga pigem selline pulkjas.

 

 

Mida teeb koprapere ühiselt?
Avapilt
Aasta Loom P, 17.02.2019 - 09.00
Sisu

Kopra ehk majava saba on oluline vees tüürina, aga ka märguandmisvahendina. Kes iganes perest ohtu märkab, lajatab lapiku sabaga vastu vett.
Foto: Tarmo Mikussaar

VIDEO: Koprapere talvel

Postitas Aasta Loom - L, 09.02.2019 - 11.00
Sisu

 

Kopraema ja kopraisa moodustavad tugeva perekonna ja nende liit kestab võimalusel kogu elu. Kui üks osapool hukkub (kobras on siiski mitmete kiskjate saakloom ja ei tohi unustada, et ka jahiuluk), leitakse vahel uus paariline, et sugu jätkata.

Video: Tarmo Mikussaar

Kopraluudest muististes ja kopra kadumisest 19. sajandil
Avapilt
Aasta Loom L, 02.02.2019 - 15.48
Sisu

Kopra lõikehammastest ja kandluust ripatsid Otepää linnuse (noorema rauaaja) materjalist.

 

Paleozooloog Lembi Lõugas jätkab siinkohal artikli "10 000 aasta kobrast Eestis" II osaga, milles jõuab kopramuististe jälgi lugedes 19. sajandisse välja – mil kobras Eestist kadus. Lembi kõneles  samal teemal ka neljapäeval, 31. jaanuaril kopra-aasta avamisel Tallinna Loomaaias.

Homme loomaaeda koprajutte kuulama
Avapilt
Aasta Loom K, 30.01.2019 - 17.11
Sisu

Fotol on koprakujulised ripatsid merevaigust ja sarvest, mis pärit Valma neoliitilisest kollektsioonist (ligikaudu 5000 aastat vanad).

 

10 000 aastat kobrast Eestis – nii kaua on see lahe loom siinkandis elanud. Paleozooloog Lembi Lõugas ütleb, et tegelikult isegi rohkem kui 10 000 aastat ja sellest kõneleb ta homme Tallinna loomaia keskkonnahariduskeskuses aasta looma avamissündmusel. Tähtis tootemloom on kobras ilmselt meile olnud, faktid on sellised: "Kobrast meenutavad ripatsid või kujukesed näitavad, et tegu polnud pelgalt söögipoolisega, vaid palju tähendusrikkama loomaga. Eestis pole just palju loomi, keda muistsed kunstnikud oleksid sel viisil kujutanud. Lisaks koprale tuleb esimesel hetkel meelde vaid põder, karu ja rästik, " räägib Lembi.

10 000 aastat kopra levikut Eestis

Postitas Looduskalender - E, 28.01.2019 - 02.02

Kopra alalõualuu Pulli mesoliitilisest asulakohast (AI-4476). Lõikehambaid võidi kasutada tööriistana uuristamiseks. Neid võidi alalõualuust eraldada või kasutada koos luuga, mis oli heaks käepidemeks

 

Kuigi kobrast (Castor fiber) ei pruugita Eesti põlisasukaks pidada seoses tema vahepealse kadumisega meie faunast, siis tegelikkuses on see usin ja töökas loom siin toimetanud juba aastatuhandeid. Kopra ajalugu ulatub meil tõepoolest 10 000 aasta taha ning sõltudes tema maiste jäänuste ehk luude dateerimismeetodi täpsusest, on vastavad tõendid isegi umbes 10 500 – 10 700 aastat vanad. Mis need tõendid siis õigupoolest on ja kuidas me nii ammuse aja taha üldse näeme?

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.