Aasta loom 2020

Aasta looma näitus avati "nahkhiiremuusikaga" Aasta Loom L, 15.02.2020 - 10.00
Sisu

Neljapäeval Eesti loodusmuuseumi näituse „Hirmus armas nahkhiir“ avamisel miksiti tantsumuusikaks nahkhiirte hääli, mis reivimuusikaks sobivad päris hästi. Koha peal sündis rütmikas helimaastik, kui muusik Sten-Olle Moldau miksis kokku kolme liigi – pruun-suurkõrva, euroopa laikõrva ja Nattereri lendlase* hääled. Nahikute häälitsusi on kümme korda aeglustatud, et inimkõrv kuuleks.

Videoklipid püüdis telefoni Eesti Loodusmuuseumi pressiesindaja Kätlyn Metsmaa.

 

Käsi ja tiib: "sõrmed" nahkhiire tiivas
Avapilt
Aasta Loom L, 08.02.2020 - 10.00
Sisu

Nahkhiire tiivad on moodustunud samadest luudest, mis on olemas ka inimese käe sees ja ka teiste imetajate käppades, aga need on tundmatuseni moonutatud proportsioonidega. Ülemine "konks" tiival on sama, mis inimesel täidab pöidla rolli. Nähtavad "sõrmed" nahkja tiiva sees algavad juba nende luudega, mis meil on peopesas sisse jäävad kämbaluud.
Foto: Rauno Kalda

 

Kõigepealt väike selgitus nahkhiire ladinakeelse nime kohta: taksonoomilise käsitluse järgi kuuluvad nahkhiired klassi imetajad ja seltsi käsitiivalised, teadusliku nimetusega Chiroptera. See nimetus on tuletatud vana kreeka keelsetest sõnadest cheir  ja pteron, mis tähendavad vastavalt "käsi" ja "tiib". Nimetus viitab nahkhiirte tiibadele, mis on nende keha üheks kõige omapärasemaks osaks.

 

Nahkhiireaasta avasündmus Aasta Loom L, 01.02.2020 - 10.00
Sisu

 

Kesköine lõunapaus

Postitas Aasta Loom - L, 25.01.2020 - 12.00
Sisu

Videos näeme veelendlasi oma varjekohas puhkamas. Neil on kõhud täis ja tunnevad end mõnusalt. Tegevus toimub suve alguses veelendlase kogunemiskohas Tartus ühes ehituses, kus saab varju 40-60 looma. On kesköö!
Rauna Kalda video

2020. aasta loom on nahkhiir

Postitas Aasta Loom - L, 04.01.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõigile neljateistkümnele Eestist leitud nahkhiireliigile, kelle kohta kogutakse niipalju andmeid kui võimalik.

„Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,“ kõneleb nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“

Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia, selleks annavad nõu eksperdid ka nahkhiiresõprade Facebooki grupist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.