"Isa märkas keset viljapõldu vanas maaparanduskuhilas rebaseurgu," kirjutab Antsla gümnaasiumi 6. klassi õpilane Jan Fred Joab. "Arutasime, et paneme rajakaamera jälgima, kas seal on veel tegevust või on pojad juba pesast lahkunud. Kaamera jälgis ümbrust paar päeva ning meie üllatuseks käis seal vilgas tegevus. Saadud videomaterjalidest panin kokku lustaka rebasefilmi." 

Laste rajakaamerad on juba enamikus järgmist sügist ootamas, kuid mõned visad koolid ei taha suvekski seda seisma jätta! Miks mitte!

Kui möödunud talvel külastas nahkhiire looduskaitsealust talvituspaika 140 inimest, siis pärast tarade rajamist tänavusel talvel tuvastati ainult üks keeluaegne külastus.

Kiviõli I keskkooli rajakaamera hooaeg on tänavuseks läbi saanud, aga Kaspar Kuusmik 3. klassist käib nüüd ise kaameraga ringi ja on toredaid pilte püüdnud koduümbruse loodusest. 

Koprapesa juures oli Kaspar varemalt isaga mitmeid kordi käinud ja juba esimesel korral õnnestus tal saada sealt toredaid kaadreid ning ta oli väga õnnelik. Aga küürutama pidi noor fotograaf nende piltide saamiseks päris pikalt, nagu ta ise ütles! 

Loodusfotograaf Ave Kruuselil õnnestus nädalapäevad tagasi Viimsi kandis pildile püüda päeval ringilendav nahkhiir. Liiki ekspertidel piltide põhjal määrata veel ei õnnestunud.

Üldiselt teatakse nahkhiiri ikka pimedas tegutsejatena, eriti meil Eestis. Öeldakse, et nahkhiired on ööloomad. Aga nagu ikka ja jälle ilmsiks tuleb – reeglist on erandeid. Huvitav on see, et just kevadel teatatakse päevavalges ringilendavatest nahkhiirtest sagedamini.

Vahel on selliseid vaatlusi tehtud isegi südapäeval eredas päikesevalguses. Kohe tekib küsimus, et miks nahkhiired sedasi käituvad. Põhjusi on kindlasti erinevaid: nahkhiir aeti päeval varjepaigast lendu, ta otsib uut varjepaika; ööd on külmad ja nahkhiirel kõht tühi, aga lendavaid putukaid leidub ainult päeval; rändel merd ületades jäi nahkhiir „hilja peale”; nahkhiir käitub ebatavaliselt, sest tal on mingi haigus.

Hakkame ette valmistama järgmise aasta loomaga seotud tegevusi ning pakume õpetajatele ja õpilastele välja valiku teemasid, mida oleks lastel tore loovtöö käigus uurida. Pildilt vaatab meid kodurott (autor Ingmar Muusikus), järgmise aasta loom.

Hei, Sina, loodushuviline õpilane, kes Sa otsid endale loovtöö teemat!

Rändega siia saabuv hõbe-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes on päeval varjepaikades, mis asuvad mitmesugustes hoonetes leiduvates õõnsustes. Varjekohti on leitud ka aknaluukide tagant ning linnupesakastidest! 
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mrocz

Millal saabuvad meile rändnahkhiired ja kes nad on?

Vastab nahkhiireekspert Oliver Kalda:

Kuigi kevad on visa hoogu koguma ja päikeselised ning soojad ilmad vahelduvad veel lörtsi ja rahega, on siiski käes aeg, mil meile saabuvad rändnahkhiired.

Praegu vahetub metskits oma talvist kasukat suvise vastu, juba mõnda aega. Suvine, aluskarvata kasukas kasvab metskitsedel üpris aeglaselt, samal ajal kaob paksem, talvine ja aluskarvaga kuub. Ei ole nii, et paari päevaga kukub karv maha. Karvavahetus kestab neil aprilli-mai jooksul. Kui soojaks läheb väga järsku, jääb kitsedel karvavahetus justkui "hiljaks" ja siis on kitsel palav ning ta nühib end igale poole ning näeb välja nagu pooleldi niitmata lammas. 

Nahkhiire kaamera eest on tiigilendlased lõpuks ära lennanud, teisipäeva õhtul lahkus viimane. Elagu suvi!
 

Võime veel natuke tagantjärele arutada, mis kaamera ees toimus. Vaatame kõigepeal, mida nahikud seal aeg-ajalt kohmitsesid.

Kährikud on üpris kõvad hammustajad ja klähvijad ja mägrad tavaliselt suhteliselt tuimad, aga kui mäger võtab ette, siis ta suudab tõsiselt agressiivne olla. Tsirguliina kooli laste rajakaamera videost on näha, et mäger otsustas, et tal on toidukonkurendist kõrini ja tuleb ära ajada. Mäger on palju tugevam kui kährik.

Õues on ilmad kohati juba nii soojad, et ringi on liikumas ka lühikeste pükstega inimesi ning kohatud on ka esimesi ööbikuid. Sellest hoolimata veedavad osad nahkhiired oma aega endiselt koopas, nagu näha Piusa nahkhiirekaamerast. Aeg. millal viimased täpselt välja peaksid kolima, polegi meil täpselt teada ning nahkhiireuurijad ootavad koos teiste vaatajatega, millal see juhtuda võiks.

Nahkhiirekoopaid külastavad uurijad enamasti südatalvel selleks, et teada saada, kuidas meie talvituval populatsioonil läheb, kas loomade arvukus tõuseb või langeb.