VIDEO: käib vaikne nosimine

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 20.20
Autorid

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Poissmeeste seltskond

Sisu

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.

Uue riigikorra ajal 1965. aastal toodi Voronezist kuusteist looma Vigalasse. Punahirvede introdutseerimist Saaremaale alustati 1968. aastal nii loomadega Vigalast, kui Lätist. Paari aasta möödudes korrati sarnast asustamist Hiiumaale.

Millal ja kuidas sai alguse Eesti mandriosa hirvepopulatsioon? Alguseks peetakse 1978. aastal, kui Mustjärve hirveaiast pääsesid vabadusse üheksa looma. Umbes samal ajajärgul hakkas põhja poole liikuma hirvi Läti asurkonnast (üksikuid isendeid kohati juba möödunud sajandi kolmekümnendatel Pärnumaal).

Seega saame tänasel päeval rääkida kolmest populatsioonist – Hiiumaal, Saaremaal ja mandril kusjuures ainult Harjumaale pole hirved veel jõudnud.

Palju meil siis hirvi tegelikult võib olla? Probleemseks on muutunud hirved Saaremaal, kus nende arvukuseks hinnatakse kahte tuhandet looma.

Kellele on Saaremaal hirved probleemseks muutunud? Eelkõige põllumeestele sest talvisel ajal mitmekümnepealised seltsingud käivad põldudel orastega toitumas nii saavad suurte loomade poolt põllud tugevalt tallatud (meie saart talvine kliima on pehmem, kui mandril) ja toiduks kasutatakse kogu tärganud taim. Selliste rapsipõldude saagikus võib kannatada kolm, kuni viis korda. Väiksemaks probleemiks peetakse ka noorte männikultuuride kahjustamist hirvede poolt, aga eitada seda ei saa. Elu ja varjetingimused on hirvedel Saaremaal head sest lageraiet ja võsastunud alasid jätkub ehk järelikult jahisurve loomadele kindlasti suureneb.

Mandri Eestis peaks arvukus olema poole väiksem, kui Saaremaal ehk arvatavalt kuni tuhatkond looma.

Omakorda poole väiksem peaks olema Hiiumaa hirvede arvukus, mis võib olla viiesaja isendi suurusjärgus.

Andmed pärinevad Tiit Randveeri artiklist, ajakirja „Eesti jahimees“ detsembri numbrist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.