Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid – sinna saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Põldvarblase tunneb lihtsasti ära valgel põsel oleva musta laigu järgi. Sulestiku põhjal põldvarblastel sugu eristada ei saa, kuid suurema musta kurgulaiguga isaslinnud on sotsiaalselt kõrgemal positsioonil. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kuigi põldvarblase peamiseks toiduks on seemned ning ka puude ja põõsaste pungad, toituvad nad pesitsusajal olulisel määral ka putukatest.

Põldvarblane on Eestis asulates, aga ka põllumajandusmaastikul arvukas haudelind, keda pesitseb meil 80 000–110 000 paari. Talvel on Eestis hinnanguliselt 250 000–350 000 põldvarblast, sealjuures on ta Mandri-Eestis üldlevinud, saartel aga haruldasem.

Pesa teeb põldvarblane enamasti puuõõnde või katuseräästa tühimikku, kuid ta on ka üks tavalisemaid pesakastilinde. Kui teised linnud teevad pesa lihtsalt pesakasti põhja, siis põldvarblane tassib pesakasti pilgeni erinevat materjali täis ning ehitab pesa „tunneli“ lõppu pesakasti põhja (vt Põldvarblane „poeb põhku“).

Põldvarblase kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus. 
Põldvarblase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Põldvarblase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee