VIDEO: laanepüü tänavused noorlinnud

Postitas Looduskalender - R, 21.06.2019 - 08.08
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Laanepüü noorlinnud Soonurme ja Sirtsi külades Virumaal

Sisu

 

Laanepüü            Tetrastes bonasia

 

Ladinakeelse nime järgi on koheselt selge, et laanepüüd kuuluvad metsislaste sugukonda.

Videos näeme, et erinevate pesakondade noorlinnud võivad samas piirkonnas olla eri suurusega.

Elukohana kasutavad laanepüüd päris erinevaid metsatüüpe, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga. Meil võib tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari.

Laanepüüd on maaspesitsejad, harva kui pesitsetakse mõnes suurema linnu mahajäetud pesas. Kanalistele omaselt võib emaslind pesal haududa isegi viitteist muna ja aega kulub selleks kolm kuni neli nädalat. Koorunud pojad lahkuvad koos emaslinnuga pesalt, kuid saavutavad arvestatava lennuvõime alles kolm nädala möödudes. Nädal veel ja laanepüü noorlinnud peavad juba ilma emaslinnu abita iseseisvat elu alustama ja see aeg ongi kätte jõudnud osades pesakondades.

Toiduks tarvitatakse taimede seemneid, peatselt leidub metsades juba marju, otsitakse kõikvõimalikke selgrootuid.

Kuidas on lood meie laanepüüde populatsiooniga? Alustuseks uutest elupaikadest: nendeks on kujunenud vanad maaparandusega ära „tsurgitud“ alad kus hõreda soopuistu asemele tekkivad kõdusoometsad ja see on hea. Halvendavad tingimusi lageraied ja nende suurenenud alad – ei tehta enam valikraideid, mis metsades elurikkust säästsid. Mõjutavad nii puistu raieringi lühem aeg, kui okaspuude monokultuuride rajamine.

Esimesed lennuharjutused, lennuvõimestumiseni on veel aega

Esimesed lennuharjutused, lennuvõimestumiseni on veel aega

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.