Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Puukoristaja on Eestis elavatest värvulistest kõige osavam puudel ronija ning ainsa linnuna suudab ta mööda puutüve liikuda ka pea alaspidi, sealjuures – erinevalt rähnidest ja porrist – ronides sabale mitte toetudes. Puukoristaja on ka üks vähestest lindudest, kelle puhul on kindlaks tehtud n-ö tööriista kasutamine.

Puukoristaja on häälekas lind, kelle kludistamist võib alates varakevadest kõikjal kuulda. Just häälitsuste järgi on tema üheks rahvapäraseks nimetuseks saanud puuklutt.

Puukoristaja häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Eestis on puukoristaja leht- ja segametsade ning parkide lind, kes mandril on tavaline, saartel aga väga haruldane. Eestis pesitseb 50 000 – 70 000 paari puukoristajaid, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 130 000 – 200 000 isendit.

Puukoristaja teeb pesa puuõõnde ning mõnikord ka pesakasti, kohendades puuõõnsuse või pesakasti ava oma äranägemise järgi savi või pori abil väiksemaks. Selle kohta saab lugeda näiteks ka siit: Müürsepp – puukoristaja.

Puukoristaja müürib pesaõõnsuse ava savi või poriga väiksemaks / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Puukoristaja kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Puukoristaja vaatlused eElurikkuse andmebaasis