Ilves ehk harilik ilves      Lynx lynx

 

Ilvesed on teadupärast territoriaalsed, aga uudishimulikud tegelased. Rajakaamerat nuusitakse hoolega ja esemele tuleb juurde jätta „oma lõhn“ põsega vastu kaamerat hõõrudes.

Jooksuaeg algab ilvestel tavalistel talvedel märtsikuus ja sel ajal vaatleme nende suurte kaslaste elukorraldusest kindlasti lähemalt. Hoolimata sellest, et ilveste põhiliste saakloomade, metskitsede arvukus on taastunud, kuid ilvesepopulatsiooni kasvu pole meil paraku veel märgata.

 

Mink ehk ameerika naarits     Neovison vison

 

Seda võõrliiki on meie karusloomakasvatustes kasvatatud juba enne teist ilmasõda ja sealt ongi põgenikud meie loodusesse imbunud. Õnneks pole nende kiskjate arvukus eriti suur.

Üksikeluviisiline, peamiselt öisel ajal tegutsev loom, kellel oma territoorium, mis jääb veekogude kaldaaladele ja tänavuse kerge talvega neil toidumuret pole, aga karmid talved võivad neile saatuslikuks saada.

Kuidas minki ära tunda? Tumepruun kasukas, ümar pea ja silmatorkav valge laik alalõual ning terav sabaots. Kuu lõpupoole algavad nendel loomakestel „pulmad“. Äkki toob nähtud isend Kalle kaamera ette ka oma „väljavalitu“. Hetkel ei oska videolõigu järgi otsustada, kas tegu isas- või emasloomaga.

 

Kährik ehk kährikkoer      Nyctereutes procyonoides

 

Samblarohelise talve aegu ei saa ju endid uinakule sättida, aga kährikutest rohkem allpool, järgmise lõigu juures.

 

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

 

Nutikas rebane peab sarnaselt ilvesele teada saama, kuidas võõras ese tema kodualal lõhnab?

Isend on terve ja kena talvekasukaga, aga rebastel on ju karvavahetus ainul korra aastas ja seda kevadel. Sügisel muutus rebaste karvastik lihtsalt tihedamaks sest osa karvu kasvas lihtsalt juurde ja kasuka ajasid „kenasti puhevile“ tihedad aluskarvad, mis pikemaks kasvasid.

Rebaste jooksuaeg peaks lähiajal algame, aga huvitavat jäljeraamatut lumel meil tänavu arvatavalt lugeda ei anna. Aga nende loomade elukorraldust sel ajal ikka tutvustame. Vast saadab keegi meile ka videolõigu rebaste aasta „tähtsündmusest“.

 

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus   

 

Hallikas talvekasukas sokuisand tuli meile näitama oma kasvavaid sarvenupsusid. Hästi on näha, kui pisike on kreemika sabapeegli kohal metskitsede saba, aga see, mis jalge vahel on juba meheuhkus.

Tavalistel talvedel karjalise eluviisiga hirvlased, kes hoiavad sel ajal pigem okasmetsadesse, kus söögiks mustika- ja pohlavarred, aga kaadris paistvas segametsas tegutsevad metskitsed tavaliselt suvisel ajal.

 

Kährik ehk kährikkoer      Nyctereutes procyonoides

 

Kährikute kohmakat ja naljakat välimust me ei kommenteeri. Karva vahetavad nad rebastele sarnaselt korra aastas, kevadel. Sügisel kasvanud tihe aluskarv muutis lühijalgsed loomad suisa kentsakateks.

Nendel hämara ja ööloomadel on algamas innaaeg. Ei pea nad omale paarilist otsima sest täiskasvanud loomad elavadki paaris ja seda ka talvisel ajal (kui külmaga põhjust uinakut teha on seltsis ju soojem).

Videolõigus näete ühte isendit kaamerat uudistamas, taamal kaaslase silmi ja tundub, et teine uudistaja tuleb veidi hiljem – ümbruskonnas toimuvast peavad mõlemad teadlikud olema sest tegu on territoriaalsete loomadega ja nad pole purdele juhuslikult sattunud. Selline segamets, voolava vee lähedus sobib kährikupaarile elutsemiseks hästi.

 

Mäger      Meles meles

 

Mäger möödub oma käigurajal vaid hetkega kaamerast, pööramata sellele tähelepanu. Mis taliuinakust me räägime, kui väljas on pikk hilisissügis…

 

Nirk       Mustela nivalis

 

Ka valget talvekasukat kandvad nirgid peavad musta maaga kuidagi hakkama saama sest loomad toimetavad puhkepausidega kogu ööpäeva vältel.

Selliselt näebki välja maailma väikseim kiskja: täiskasvanud isaslooma kehapikkuseks võiks olla veerand meetrit, millele lisandub umbes kümne sentimeetrine saba (emasloomad on kröömike pisemad) ja ega see kärplane kehakaalult sadat grammi täis ei venita. Sellise kehaehitusega on hea hiirte urgudes omale saaki otsida ja nendes urukäikudes ka puhkeaegadel varjutakse.

Üksikelulistel kiskjatel peaks olema piisava toidu korral jooksuaeg kaks korda aastas: esimene veebruaris-märtsis.

 

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus   

 

Kahju, et metskits oma sabapeeglit ei näidanud, oleksime saanud soku sabapeegliga võrrelda ja erinevustele osundada.

 

Šaakal ehk harilik šaakal     Canis aureus

 

Viimasena näeme kaadris uustulnukat meie looduses-šaakalipaari.

Neid võib välimuselt segamini ajada nii väiksema hundiga, kui ka kodukoeraga, aga nende karvastik on kollakaspunakas ja kõrvad peaga võrreldes suured. Vanaloomade kehapikkus jääb üle kolmveerand meetri ja kaal üle kümne kilo, kusjuures isasloomad on veidi suuremad.

Šaakalitel osaleb paaritumises koos elavate loomade grupist ainult domineeriv paar ja järglasedki kasvatatakse ülesse kogu seltsingu abiga. Innaaeg peaks šaakalitel algama veebruaris.

Kaameras nähtav purre asub Läänemaal ja kui kõik kenasti sujub paneb Kalle kokku ka veebruarikuu külastajate ülevaate.