Talvine vihmasadu, mis maapinnal jäätub nimetatakse teadupärast kiilasjääks, aga kui puudel, elektriliinidel või üldse maapinnast kõrgemal olevatel esemetel, siis hoopis jäiteks.

 

Eile sadas umbes kilomeetri kõrgustest kihtsajupilvedest jäävihma ning sellist ilmanähtust võime veel lähipäevil kogeda.

 

Jäävihma saju põhjustab pilvedealune soe õhukiht siis, kui kihtsajupilvedest sadanud lörts või lumi vahepealses soojas õhukihis sulab, aga maapinnalähedases külmas õhukihis hakkavad sulanud sademed uuesti külmuma, muutudes jäävihmaks.

 

Sel juhul tekib jääkiht puudele või teistele õhus paiknevatele esemetele, kui nende temperatuur on alla null kraadi (õhus võivad siis olla juba plusskraadid, aga näiteks külmunud puuoksad või elektriliinid pole veel ülesse soojenenud) – nii moodustub jäide, mis võib looduses maalisi maastikke kujundada, aga samas palju pahandust põhjustada. Kui järgmine päev peaks olema päikesepaisteline on fotograafidel pidu.

 

Kiilasjää tekkele aitab kaasa õhutemperatuuri kiire tõus üle null kraadi, aga samal ajal on maapind veel külmunud ning pole veel üle null kraadi jõudnud soojeneda – seega sarnaste ilmastikunähtuste tekke võimaldavad sulalemineku ning sooja õhuga frondi saabumine.  

 

Jäävihma poolt tekitatud jääkiht on eriliselt libe.